- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,33%6 283,73
- DOW 300,53%44 695,5
- Nasdaq 0,15%20 643,22
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,59
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,33%6 283,73
- DOW 300,53%44 695,5
- Nasdaq 0,15%20 643,22
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabanemine ettevõtlusest ? kas vaesuse indikaator
Eestlased on asunud üha aktiivsemalt oma ettevõtteid müüma. Mida lähemale Euroopa Liidule, seda üldrahvalikumaks firmade turustamine välismaalastele tundub mi-nevat. Osa majandusharusid on eesti kapitalile jäädavalt kadunud. Lähiajal on kadunute hulka lisandumas üha uusi.
Avalikkuse ette jõuavad suuremad ja muus mõttes olulisemad tehingud. Tegelikult toimub ettevõtete müük pidevalt erinevates sektorites. Lisaks lipulaevadele müüakse ju ka märksa väiksemaid ja teinekord Tallinnast kaugel maapiirkonnas paiknevaid firmasid. Sageli pannakse kohalikud ettevõtjad väliskapitali poolt valiku ette, kas anda oma koht ärimaastikul ära vabatahtlikult ja saada selle eest pisut raha (müüa ettevõte) või jääda oma osast lihtsalt ilma konkurentsitingimuste muutumise tõttu ja kanda kõik kahjud ise.
Müüki toetab ka psühholoogiline foon. Need, kes ettevõtte on maha müünud, on ühiskonna silmis kangelased. Nad on suutnud luua midagi, mis on ahvatlev ja atraktiivne teistele. Need aga, kes vaatamata rahapuudusele ja muudele takistustele hambad risti Eesti ettevõtlust arendavad, on ühiskonna mõistes luuserite rollis.
Ettevõtjail on ühiskonnas kindel roll: nad korjavad kokku majanduskeskkonna reservid ja loovad selle arvelt lisandväärtust. Lisandväärtuse loomise käigus tuuakse turule uusi tooteid ja teenuseid ning luuakse töökohti. Järgneb majanduskasv ja riigieelarvesse laekub makse. Kõik töötab positiivse mudeli järgi seni, kuni ilmuvad välja ülevõtjad (ülesostjad), kes näevad võimalust kellegi arvelt lisaraha teenida.
Ettevõtete ülevõtjad ise üldjuhul musta tööd teha ei soovi, vaid tulevad üles korjama juba töötavaid süsteeme. Nad küll enamjaolt maksavad loodud majandusüksuse eest, kuid kunagi ei maksa nad niipalju, kui loodud ettevõte tegelikult väärt on (muidu poleks ju mõtet üle võtta). See, et väliskapital tunneb meie ettevõtete järele väga suurt huvi, ei tulene sellest, et Eestis on loodud maailma lipulaevu, vaid pigem sellest, et nende müügihind on üle mõistuse odav.
Seda, et firmade hinnad on paigast ära, kinnitab seegi, et ettevõtetega kauplemine on täiesti ühesuunaline. On üksikuid näiteid sellest, et midagi on väliskapitali käest tagasi ostetud. Üldse pole näiteid selle kohta, et eesti kapital suundub mõnele välisturule ettevõtteid üles ostma.
Ettevõtetega on nagu iga teise kaubaga ? kui kaup ikka kümme korda alla hinnata, on võimalik ka kõik maha müüa. Samas on pakkumisel häid asju, mida müüakse aastaid, enne kui ostja leitakse. Seega ei sõltu kauba turuedu niivõrd kauba headusest, kui pigem õigest hinnast. Eestis tavaliselt edukast müügitehingust suurt kaugemale ei mõelda. Ettevõte müüdi hea hinnaga ja tehtud on jälle üks samm eduka majandusarengu suunas. Ja Eesti on jälle rohkem tuntud kui varem ning siinsed ettevõtjad on suutnud end tõestada.
Aru tuleb aga saada sellest, et investorite raha tahetakse tagasi teenida. Kõigi ülevõtjate puhul ei saa eeldada, et väliskapital on nõus ootama aastaid, et Eesti majandust arendades pikas perspektiivis kasumisse minna. Kiiret kasumit on võimalik teenida töötajate, restruktureerimise, riigi või muu taolise arvelt. See tähendab paratamatult ettevõtte arengu pidurdumist või kahjulikkust riigi aspektist vaadatuna.
Kui ettevõtteid aktiivselt müüakse ja ettevõtlusest väljutakse, siis see on näitaja millestki ? kas kohalikust vaesusest, halvenevast ettevõtluskliimast, usu vähesusest tuleviku perspektiivide suhtes vms. Poliitilised valikud peavad tagama inimeste initsiatiivide õige orienteerituse. Küsimus ei seisne siin kapitali vaba liikumise piiramise vajaduses, vaid pigem müügihuvi vähendamises. Müügihuvi pole õige vähendada piirangutega, pigem võimalikult soodsa majanduskeskkonna loomisega ettevõtlusega tegelemiseks. Mida soodsam see on, seda tulusam on ettevõtlus ja väiksem majanduslik initsiatiiv ettevõtteid maha müüa.
Ka olukorras, kus ettevõtlusega tegelemine on atraktiivne, säilivad tehingud firmadega. See on normaalne. Ebanormaalseks muutub asi siis, kui väliskapitalile müüakse palju ja ostetakse üksikud. Seega on ühesuunaliselt toimiv ettevõtete müük sisuliselt teenustöö väliskapitalile pinna ettevalmistamiseks Eestis ettevõtlusega alustamiseks. Jääb vaid loota, et praegu toimuv ei kesta kaua. Majandus eeldab tasakaalustatust. Sellele ei pea mõtlema iga üksik ettevõtja, kuid sellele peab mõtlema riik.
Autor: Olev Laanjärv
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele