Elektrienergia hind on Põhjala ühisel elektribörsil kõikunud juuli 25 sendist 1,8 kroonini eelmisel reedel. Elektriarve pärast on mures nii naftarikkas Norras streigile kutsuvad eratarbijad kui piirkonna ettevõtted, kelle konkurentsivõime ja arenguväljavaated olulise sisendi ebastabiilsus ohtu seab.
Tuure võtab debatt uute alternatiivsete energiatootmisvõimsuste rajamiseks, et tagada varustatus ja odav hind. Praegu ripub hind Nord Pooli börsil liiga palju ilmastikuoludest, kõikudes koos veetasemega elektrijaamade hoidlates.
Väga kriitiline oma valitsuse energiapoliitika suhtes on Rootsi tööstus. Poliitilistel kaalutlustel on otsustatud tuumaenergeetikast loobuda, keelustades ka sellealased uurimistööd. Energiatarve aga kasvab ning naaberriik ja konkurent Soome on otsustanud veel ühe reaktori ehitada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kevadel peab Rootsi parlament otsustama Barsebäcki tuumajaama teise reaktori sulgemise pärast esimese sulgemist 1999. Eksperthinnangud näitavad, et asemele tuleks valdavalt import Taani (samuti Saksa ja Poola) söeküttel jaamadest. See tähendab rohkem kasvuhoonegaase ja suuremaid keskkonnaprobleeme.
Alternatiivina gaasi kasutamist on takistanud valitsuse pidevalt muutuv energiapoliitika ja -maksud. Torujuhtme ehitamine nõuab miljardilisi investeeringuid, need omakorda eeldavad stabiilsust. Isegi 100 riigile kuuluv Vattenfall ei söanda kodumaal uutesse tootmisvõimsustesse investeerida, kirjutab Rootsi press.
Soome, mis 1993 samuti uuele reaktorile ei ütles, on tööstuse veenmise peale otsuse ümber vaadanud. Mullu andis parlament loa viienda reaktori ehitamiseks, mis peaks käiku minema 2010. Et selleks ajaks on vanemad tootmisvõimsused amortiseerunud, on vihjamisi välja käidud juba mõte kuuenda reaktori rajamisest. Seda enam, et energiavarustuse osas sõltub Soome praegu ligi 70 Venemaast, kui elektrile juurde arvata nafta ja gaas.
Arutelust jääb kõlama vajadus arendada välja oma ning võimalikult mitmekesised tootmisvõimsused.