Tänu õigele erakonnavalikule võib Noarootsi vallavanem Ülo Kalm oodata tänavu ja ka tulevatel aastetel Noarootsi Gümnaasiumile lisaraha. Lapsevanemad kõikjalt Eestist soovivad sinna kooli lapsi õppima panna, kuna Pürksi mõisas asuv korras, hästi hoitud, korraliku õppeedukusega kool.
?Samas jäätee hooldamiseks Haapsalu ja Noarootsi vahel pole me toetust saanud, kuigi teema jääb keskerakondliku kommunikatsiooniministri valdkonda,? ütles Kalm.
Noarootsi Gümnaasium ootab raha internaadi projekteerimiseks riiklike investeeringute programmist (RIP). Ebatavaliselt täpselt on RIPis kirjas tulevaste aastate lubadused Noarootsi Gümnaasiumile, raha koolimaja akendele, klasside valgustuseks, turvavalgustuseks, põrandatele, spordiväljakule. ?Gümnaasium riikliku objektina ei peaks olema üldse riiklike investeeringute programmi teema,? ütles Läänemaa omavalitsuste liidu direktor Vello Haaviste.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Noarootsi Gümnaasiumi direktor on Laine Belovas, läinud aastal Keskerakonda astunud Vladimir Belovasi abikaasa.
?Ligi kümme aastat nad seda raha taotlesid, nüüd siis lõpuks said,? ütles Rannarootsi muuseumi juhataja, Res Publica liige Alar Schönberg.
Haapsalu Sanatoorsele Internaatkoolile esilagu RIPist lubatud 3,8 mln krooni on kahanenud kümnekordselt, 380 000 kroonile. Kooli direktor Jaak Paesüld möönab, et talle tehti läinud aastal ettepanekuid erakonda astuda. ?On olnud mitmeid pakkumisi,? ütles Paesüld. Ta ei teinud valikut.
Paesüld tunnistab, et erakonda astumist on seostatud võimalusega saada koolile raha. ?Mitte otseselt, aga on vihjatud võimalusele, mida positiivset võiks taolise sammuga kaasneda,? ütles Paesüld.
Res Publica liige ettevõtja Olari Taal tunneb Noarootsi vallavanemat Ülo Kalmi isiklikult. Kiidab teda. ?Mina ei mõistaks hukka neid, kes erakonda astuvad, vaid neid, kes selliseid diile pakuvad,? ütles Taal.
Möödunud aastal, seoses Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliidu katsega keelustada valimisliidud astusid erakondadesse sajad omavalitsuste juhid. Ligikaudu sada vallavanemat, linnapead, abilinnapead ja volikogu esimeest võivad olla oma valikuga rahul, sest nad on pääsenud või jäänud võimule.
Võimul on 49 Res Publicasse, 27 Keskerakonda, 22 Reformierakonda ja üks Isamaaliitu möödunud aastal astunud meest ja naist. Mõõdukad ei osanud omalt poolt arvu öelda.
Enamik omavalitsusjuhtidest erakonnastus kahe kuu jooksul, mis jäid valimisliitude keelustamise seadusepunkti Riigikogus vastuvõtmise ja Riigikohtus sama punkti Eestile enneaegseks tunnistamise vahele.
Hetkel kuum
Poeketi käive kasvas kümnendiku
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes kolmikliidu 2002.-2005. aasta ja KeRe valitsuse 2003.-2006. aasta investeeringute programmi võib näha mitmeid erinevusi. Nende seas on omavalitsusi, mille juhid astusid läinud aastal Keskerakonda ja mis on saanud juurde investeeringuid.
Keskerakonda astusid läinud aastal Sillamäe praegune linnapea ja kaks abilinnapead, Lääne-Virumaal Rägavere vallavanem, Vinni vallavanem, Kohtla-Järve abilinnapea. Need omavalitsused on võrreldes möödunud aastase programmiga raha juurde saanud. Rahaeralduste täpsed summad kinnitab valitsus alles jaanuari lõpus.
Noarootsi vallavanem Ülo Kalm ütles, et tema hinnangul ei peaks vallajuhid olema poliitilised. ?Riigi poliitika on viinud palli sellesse väravasse, kus vallajuhid astuvad parteisse. Oleme meie seda tahtnud või mitte,? ütles Kalm. ?Kui vallajuhtidele kehtestatakse apoliitilisuse nõue, siis astun erakonnast välja.?