- OMX Baltic−0,55%295,5
- OMX Riga0,34%907,78
- OMX Tallinn−0,27%2 035,56
- OMX Vilnius−0,23%1 202,26
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,38%9 101,77
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,22
- OMX Baltic−0,55%295,5
- OMX Riga0,34%907,78
- OMX Tallinn−0,27%2 035,56
- OMX Vilnius−0,23%1 202,26
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,38%9 101,77
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õunapuu parandas vea
Rahandusministeeriumis valminud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu peaks likvideerima autode erisoodustust käsitlevate seadusaktide vastuolu põhiseadusega juhul, kui Riigikogu selle heaks kiidab.
Õiguskantsler Allar Jõksi sõnul on seaduse muutmisega kiire, sest rahandusministri määrus, mille ta tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks, hakkas kehtima juba selle aasta algusest ja esimene makse selle alusel toimub 10. veebruaril. Õiguskantsler juhtis rahandusministri tähelepanu vajadusele viia ministri määrus põhiseadusega vastavusse juba eelmise aasta lõpul, andes selleks aega üks kuu.
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul sai eelnõusse kirja kaks eri varianti: üks neist annab rahandusministrile õiguse maksu tervikmäära ehk ülempiiri kehtestamiseks, teine määratleb selle tervikmäära kohe seaduses. Oro sõnul pole keegi öelnud, et määrusega sätestatud maksu 2000 kroonilt auto kohta ei tuleks tasuda. Põhiseadusega vastuolus olevaks saab selle tema sõnul tunnistada ainult Riigikohus. ?Maksumaksja peab igal juhul maksu tasuma ja kui Riigikohus teeb kunagi otsuse, et selle aluseks olnud õigusakt oli seadusevastane, siis talle see raha tagastatakse,? selgitas Oro.
?Sõiduauto kasutamine erasõitudeks on üks paljudest ettevõtlusega mitteseotud kuludest ja pole sugugi kõige suurem maksupettuse koht, aga sellest räägitakse kõige rohkem, sest see on kõigile arusaadav ja lähedane,? lausus Oro. Ta kinnitas, et mingit klaperjahti selle valdkonna kontrollimiseks ei toimu. ?Seadus näeb ette, et maksumaksja ise otsustab, milline kulutus on ettevõtlusega seotud ja milline mitte ning ta peab suutma seda ka maksuhaldurile kahtluse korral tõestada,? selgitas ta.
Oro ütles, et ei oska öelda, kas Riigikogu peab kõnealust seadusemuudatust tähtsaks ja selle enne laialiminekut vastu võtab. ?Rahandusminister oleks kuu ajaga jõudnud muuta oma määrust, kuid ta ei saa garanteerida, et Riigikogu selle ajaga seaduse vastu võtab,? märkis ta.
Maksumaksjate Liidu peasekretär Kalle Kägi hoiatas, et maksu tasumata jätta ei saa, sest selle aluseks olevad õigusaktid kehtivad endiselt ja nende kehtetuks tunnistamine pole õiguskantsleri pädevuses. Seda rahandusministri määruse punkti, mis räägib turuhinna järgi maksustamisest, pole õiguskantsler tema sõnul vaidlustanud, küll aga tunnistas seadusevastaseks 2000 krooni suuruse piirmäära kehtestamise. Järelikult, kui mõni töötaja peab oma erasõitude üle täpset arvestust ja maksab sõidetud kilomeetreid ja kilomeetri turuhinda arvesse võttes makse vähema kui 2000 krooni pealt, peaks ta Kägi sõnul võimalikus edasises kohtuvaidluses õiguse saama.
Vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et maksumaksjal on antud juhul protestida kindlasti võimalik, kuid ta peab seejuures arvestama ka teatud riskiga juhul, kui kohus vaidlusaluseid õigusakte ei tühista.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen ütles, et rahandusministeerium muutis ametiautode erasõitudeks kasutamise erisoodustuse arvestamise määra varasemalt tuhandelt kroonilt kaehele tuhandele kiirustades ja ettevõtjatega läbi rääkimata ning sellest ka kogu segadus. Mõtte korrastada seda valdkonda kiitis ta heaks.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele