Patendiameti patendiosakonna juhataja Elle Mardo sõnul pole praegu veel määratud aega, millal apellatsioonikomisjon Kesko ja Lidli vaidlust arutaks. Mardo lisas, et ta ei oska ka öelda, millal asi võiks tulla päevakorda: ?Ei näe, et see tuleks lähikuudel arutlusele.?
Patendiameti menetluses on Lidli taotlused kokku 222 toidu- ja esmatarbekaupa esindava kaubamärgi registreerimiseks. ?Kui on tegemist suure kaubandusketiga, siis miks ei võiks tal ka palju märke olla ? neid võib anda igale tootele,? tõdes patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja Reet Aas, lisades samas, et seni on ta küll rohkem kokku puutunud kümnete, mitte sadada kaubamärkide registreerimisega ühe ettevõtte poolt. Võrdluseks ? Kesko on Eestis registreerinud 59 kaubamärki, Tallinna Kaubamaja kontsern 23 märki.
Lidli kaubamärke hinnanud eri kaubandusettevõtete ostujuhtide arvamuse kohaselt on tegemist puhtalt Lidli enda mitte rahvusvaheliselt tuntud brändidega. ?Ilmselt on erinevates Euroopa tehastes lastud teha oma tooted, mis ei välista seda, et Lidl võiks oma kaubamärgiga minna ka mõne siinse tootja juurde,? ütles Selveri-keti ostudirektor Iivi Saar. Ta lisas, et Lidli märginimistus tundus talle tuttavam Classic Cola, sarnase nimega jooki tootis kunagi Tartu Õlletehas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kesko Foodi ostu- ja logistikadirektori kt Art Aljaste sõnul Lidl samuti teinud nii Saksamaal kui näiteks Soomes, kus ainult oma registreeritud kaubamärke on kogu sortimendist koguni 85 protsenti. Vaid 12 protsenti toodetest on üldtuntud või siis kohalikud brändid.
?Kõikidel tootesarjadel on oma bränd juhuks, kui ühel brändil ei peaks mingil põhjusel hästi minema. Siis ei tõmba ta endaga kaasa kõike teisigi tooterühmi, vaid vana asendatakse lihtsalt uuega,? selgitas Aljaste.
Vaidluses Keskoga Lidlit esindava patendibüroo Lasvet patendivoliniku Villu Paveltsi hinnangul näitab registreerimistaotlusega kaubamärkide hulk Lidli tõsist soovi tulla siia turule, tõsiselt võtvat sakslased ka vaidlust soomlastega. Pavelts ütles, et on kogunud Eesti meedias Lidli kohta ilmunud artikleid ja saatnud neid tõlgituna Saksamaale, kinnitades samas, et ta on tegev ainult konkreetses vaidlusjuhtumis ega esinda Lidli muid huvisid siinses kaubanduses.
Pavelts lausus, et mullu kevadel alanud vaidlust saab vaadata pigem konkurentsi- kui et kaubamärgikonfliktina. ?Kui Kesko arvab, et see kaubamärgivaidlus võib takistada Lidli tulekut Eestisse, siis ma küll kahtlen selles,? märkis patendivolinik. ?Lidlil oleks võimalik kasutada mistahes värvikombinatsioone.?
Eeldatavalt soovib Lidl siiski oma värvide ja logo all Eetsisse laieneda ning see võib vaidluse osapoolte leppimatuse tõttu venida ? patendiameti apellatsioonikomisjon on kohtueelne instants, lisaks on kohtul mitu astet. ?Aega võib minna,? tõdes Pavelts. ?Meile pole ka öeldud, et asi läheb kiireks.?
Kesko Foodi juhi Timo Hämälä sõnul pole kaubamärgivaidlus ainsaks küsimuseks Lidli Eesti laienemisel. ?Eesti jaekaubanduse turul on kõva konkurents, selle suurenemisel läheb uuel tulijal läheb keti väljaehitamine veelgi raskemaks,? lausus ta.
Hämälä ütles, et tal pole siiani olnud ühtegi ametlikku kohtumist seni anonüümselt tegutseva Saksa kontserni esindajatega. Samuti pole tema sõnul kuulda olnud, et mullu kevadel Eestis tööjõudu otsima asunud Lidl oleks praegu siin endale kinnisvara soetanud või turgu uurinud.
Ka Iivi Saar Selverist lausus, et Lidli siinsetest võimalikest tegemistest pole kaubandusringkondades küll midagi kuulda olnud.
Mullu kevadel vaidlustas Kesko kontserni poolt 2001. aastal ostetud Säästumarketi keti operaator Kinnisvaravalduse AS Lidli kaubamärgi registrikande, sest leidis, et Lidli kaubamärk on sarnane või assotsieerub mõni aasta varem registreeritud Säästumarketi kaubamärgiga. Samas on muu hulgas on ka Saksa kaubandusleht Lebensmittel Zeitung pidanud Säästumarketi logo Lidli märgi otseseks koopiaks.
Lidl kuulub Saksa kaubanduskontserni Schwarz-Gruppe. Lidl on maailma TOP 25 hulka kuuluvaks jaekaubandusfirma, kel on Euroopas üle 4000 filiaali, 50 logistikakeskust, 430 miljonit kundet ja 45 000 töötajat. Discounter-valdkonnas alustas Schwarz-Gruppe 1973. aastal, alates 1978. aastast on Lidl kiirelt laienenud. Lidl väldib kommentaaride jagamist avalikkusele.