- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viktor Mahhov pooldab inimlikku lähenemist
Viktor Mahhovi arvates on rutiin põhimõtteliselt hea asi - kui asjad on hästi korraldatud, siis pole ju põhjust neid kapitaalselt umber hakata tegema.
Vastab Viktor Mahhov
Olete lõpetanud Peterburi Riikliku Ülikooli. Kas tundsite mingil hetkel kiusatust jääda avaramate väljavaadete pärast Venemaale?
Ei tundnud, kuigi mastaabid on Venemaal tõesti hoopis teised kui siin. Millegi saavutamise seisukohast on väljavaated Eestis märkimisväärselt avaramad-väikese rahva hulgas on palju lihtsam midagi silmapaistvat korda saata. Ilmselt samal põhjusel on paljud siinsed tuntud lauljad Ameerikast tagasi pöördunud. Eestis on nad staarid, aga muljal lihtsalt väikesed lauljad.
Mille poolest on teile meelde jäänud oma esimene töökoht?
Minu esimene töökoht oli maakleri ametikoht firmas, mis tegutses vastavatud Leningradi fondibörsil. Õppisin siis alles ülikooli viimasel kursusel. Kohta pakkus mulle Peterburis majandust õpetanud Jüri Tarmak ja eestlus mängis selle juures päris suurt rolli. Praegu tundub see, mis me tol ajal tegime ikka üsna algeline, vahest naljakaski. Polnud ei turueeldusi tõelise börsi tekkimiseks ega head arusaamist sellest, mida teha. Samas oli see suurepärane võimalus õppimiseks ja väga harivaks kogemuseks.
Olete töötanud juba mitu aastat ajakirjanduses, kuigi majandushariduse tõttu oleksid võinud asuda tööle ka stabiilsemas pangandussektoris. Mis teis ajakirjanduse juures intrigeerib?
Tegelikult ma olengi pangas töötanud. Täpsemalt investeerimispangas Hansa Investments, kus ma tegelesin kapitaliturgude ja firmade finantseerimise poolega. Investeerimispankuri töö on väga mitmekesine, numbreid puurides saab tuttavaks väga erinevate ärivaldkondadega. Pärast ülikooli lõpetamist sobis selline pangandusvallas toimetamine praktilisse ärisse sissejuhatusena hästi. Hiljem hakkasin märkama, et mind huvitab laiem vaade ? lisaks rahaallikatele ka raha kasutamine igapäevases äris, lisaks numbritele ka asjade pehmem ja inimlikum pool. Siis tulingi pangandusest ajakirjandusse.
Juhtidel tuleb alati vastu võtta ka raskeid otsuseid. Kas põete nende pärast kaua?
Ei põe, aga ei unusta ka. Olen alati üritanud ebameeldivaid uudiseid inimesteni pehmemalt kohale viia ja kui vähegi võimalik, leida mõistmise abil olukorrast mingi positiivne iva.
AS-i Ekspress Grupp viimase üheksa kuu kasum oli 51,9 mln krooni. Mis motiveerib teid edasi minema?
Hetkel kuum
Edasi minema sunnib soov, et elu püsiks jätkuvalt huvitav. Kui jääd ühel hetkel vana rasva peale liugu laskma ega otsi enam võimalusi asju veelgi täiuslikumaks lihvida või oma valdkonnas mingit sootuks uut haru välja töötada, hakkab kindlasti üsna ruttu igav ja see on nii töötajale kui ka ettevõttele kahjulik. Mis puutub Ekspress Grupi kasumisse, siis suures osas oli tegu erakorralise tuluga. Nii või teisiti, üks kasuminumber ei saa olla põhjuseks, et püstitada sellist küsimustki: mis motiveerib edasi minema.
Kust ammutate keerulistel aegadel inspiratsiooni?
Kui ideedest kipub puudu jääma, tuleb varem magama minna. Ka hästi mõtestatud ja struktuurne lähenemine probleemidele aitab söest sädemeid välja puhuda.
Keda imetlete?
Oma abikaasat. Tööalaselt ma kellegi väga suur imetleja pole, pigem avaldavad muljet tegevused ja saavutused kui tegijad.
Olete tundud kunagi täiesti selgelt, et kõik, mille nimel aastaid vaeva olete näinud, on nüüd korraga käes?
Otseselt nii ma küll tundnud ei ole. Ma ei ole endale seadnud selliseid suuri elueesmärke, mille saavutades võiks kummi lõdvaks lasta. Selle asemel elan rohkem tänases päevas ja naudin protsessi. Loomulikult on mul oma tulevikku silmas pidades üldjoontes läbi mõeldud erinevad võimalikud arengustsenaariumid ja igaks juhuks varuväljapääsudki.
Kas olete pidanud karjääri nimel paljust loobuma?
Ei ole. Sean endale mõistlikud eesmärgid ja positiivse programmi ning keskendun sellele, mida saavutada tahan, mitte sellele, millest loobun. Lähtun tuntud tõest, et tegeleda tuleb asjadega, mida muuta saab. Ülejäänute pärast pole mõtet muretseda ega neile närve kulutada. Ka ei lase ma ennast ebameeldivatest pisiasjadest heidutada.
Kui palju kasutate oma praeguses töös ülikoolis omandatud haridust?
Palju ei kasuta. Minu põhieriala oli poliitökonoomia, mis oli midagi majanduse ja poliitika vahepealset ning tänasest ajast muidugi maha jäänud.
Turumajanduse põhimõtteid eeldavaid aineid hakati meile õpetama alles päris minu kooliaja lõpus ja väga põgusalt. Muidugi on asja ette läinud ka poliitilised teadmised, näiteks statistikast, matemaatikast ja raamatupidamisest. Samas paljuski mõistan õpetatu rakenduslikku väärtust alles täna, õpikuid lehitsedes äriprobleemidele lahendusi otsides. Olulisemaks kui konkreetseid teadmisi pean ülikoolist saadust siiski üldist mõtlemisvõimet ja oskust suhtuda asjadesse ratsionaalselt.
Autor: Edith Kiilmaa
Enimloetud
3
Viimased uudised
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele