Leon Glikman • 23. jaanuar 2003 kell 22:00

Ärielu mõjutav kohtulahend

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 21. jaanuaril 2003 otsuse Veeber versus Eesti, mille on oluline tähendus Eesti jaoks, mõjutades siinseid majandusasju. Kohtulahend põhineb Euroopa Inimõiguste Konventsiooni § l 7, mis keelab kriminaalseaduse tagasiulatuva kohaldamise isiku kahjuks.

Lahendist tuleneb, et uut õiguskeskkonda ei saa üle kanda aastate taha. Uued tõlgendusmeetodid ja hilisemad seisukohad ei ole kohaldatavad isiku kahjuks ning kriminaalvastutusele võtmise risk peab olema ettenähtav veel teo ajal.

Sama on fikseeritud Eesti Põhiseaduse §s 23, kuid sellest on Eestis püütud pahatihti mööda hiilida. Näiteks ? varem seaduse piires tegutsenud ettevõtjad ei võinud ette näha, et hiljem püütakse kriminaliseerida mitmeid offshore-firmadega tehtud tehinguid.

Nüüd peaks vähemalt maksukriminaalasjades olema välistatud maksuintresside tagasiulatuv kohaldamine. Maksuintress on sanktsioon ja maksumaksja ei pidanud tagasiulatuvat seadust ette nägema. Tegelikkuse taju kaotanud rahvaesindajad eitasid aja edaspidist kulgu, kuid tõik jäi ? varasemal perioodil ei saanud Riigikogu hilisem seadus olla avaldatud.

Kõnealusele lahendile on asjakohane viidata ka muudes kohtuasjades. Põhiseaduse § 9 lg 2 alusel on lahend kasutatav ka juriidiliste isikute kaitseks.

Lahendi kohaselt peab isik teo toimepanemise hetkel üheselt aru saama, et tema tegu on vastuolus kehtiva, selge ja konkreetse seadusega. Eesti majandusasjade praktikas on tihtipeale püütud olematuid norme täita üldnormidega, mis ei sätesta konkreetset keeldu. Näiteks ametiseisundi kuritarvitamise puhul võib kvalifitseerivaks asjaoluks olla riigi maine kahjustamine, mille alla saab valikuliselt paigutada suvalise teo.

Loodetavasti aitab Veeberi ja Eesti riigi kohtuvaidluse lahend kaasa õigeksmõistvate otsusteni jõudmisele, mis on meil paraku muutunud sama haruldaseks kui nõukogude ajal.

Oleks kena, kui Eesti riik tagaks ise oma kodanike õiguste kaitse ja ei raiskaks maksumaksja raha Strasbourg?is oma eksimuste õigustamiseks. Õnneks on ettevõtjatele Inimõiguste Kohtu uks avatud.

Hetkel kuum