Kogu Eesti lageraided võidakse võtta satelliitvaatluse alla

Esimesele lageraiete satelliituuringule võib järgneda kogu Eestit kaardistav uuring, teatas keskkonnaministeerium.

Täna keskkonnaministeeriumis esitletud projekti 'Lageraiete kaardistamine satelliidipiltidelt' tulemused tõestasid, et statistiline metsade inventeerimine annab usaldusväärse pildi lageraiete tegelikust mahust ning nende täpse asukoha.

Kaardistamise tulemusena saadud pindala langeb kokku varem saadud statistilise metsade inventeerimise tulemusega, tuues välja ka need lageraided, mis on inspektoritel jäänud avastamata.

'Pilt on senisest märksa konkreetsem ja ülevaatlikum,? ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Projekti kestel kaardistati kahe ajalise nihkega tehtud satelliidipildi võrdlemisel tuvastatud tõenäolised lageraiete alad. Kaardistamine toimus kahe Landsati täiskaadri ulatuses, millest ühel kaardistati ajavahemikul 16.06.1999-29.06.2001, teisel ajavahemikul 10.07.1999-10.06.2000 toimunud muudatused.

Idapoolne satelliidikaader vaatles ühe hooaja raieid. Kui selle järgi teha üldistusi terve Eesti peale, tuleb Eesti lagedaks raiutud alade pindalaks 28 252 hektarit. 2000. aasta statistiline inventeerimine andis sama ajavahemiku kohta aastaseks uuendusraiete mahuks 24 600 hektarit.

Läänepoolne kaader vaatles kahe aasta raied. Hinnanguliseks raiete mahuks kahe aasta kohta tuli 36 196 hektarit ehk umbes 18 100 hektarit ühe aasta kohta. 2000. ja 2001 statistilise inventeerimise raiete summaarseks mahuks tuli 55 000 hektarit.

Kui hinnang pilootprojekti kohta tuleb maakondade keskkonnateenistustest positiivne, kavatseb keskkonnaministeerium ka edaspidi satelliituuringuid korraldada, võttes vaatluse alla kogu Eesti.