Pärast Eesti ühinemist ELiga võib iga mõnes liikmesriigis tegutsemisluba omav pank pakkuda pangateenuseid ka siin.
Euroopa Liiduga (EL) ühinemine võib lõpetada aja, kus Eesti turul annavad tooni vaid Rootsi või Soome pankade käepikendused, kes iga aastaga üksmeelselt pangateenuste hindu kergitavad. Paraku on analüütikute hinnangul selline võimalus jaepanganduses küllalt teoreetiline, sest Euroopa pangahiidudele jääb väike Balti turg liiga kitsaks. Küll aga suureneb rebimine ettevõtete laenuturul, kirjutab Postimees.
Eesti Panga presidendi Vahur Kraft sõnul avab ELi liikme staatus Eesti pankadele turu kõikides liikmesriikides, samas võivad ELi riikide pangad omakorda tulla oma teenustega Eesti turule, vajamata selleks kohalikku tegevuslitsentsi.
«See kõik peaks tähendama tihenevat konkurentsi,» märkis Kraft. Finantsteenuste ühisturg tähendab Kraft sõnul senisest suuremaid võimalusi hoiustamisel, investeerimisel, laenamisel ja mitmete muude pangatehingute sooritamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Raske on öelda, kui palju finantsteenuste pakkujaid tuleb Eesti turule ELi astumisel - seda näitab tulevik,» märkis Kraft. «Nii Eesti kui ka teised Balti riigid püsivad pankadele kindlasti huvitava piirkonnana. Selle märgiks on fakt, et viimastel aastatel on Eestis oma esinduse avanud mitmed välispangad.»
Ühe võimalusena võivad eestlased tulevikus raha hoida mõnes ilmselt vaid internetis oma teenust pakkuvas pangas, kes konkurentsis püsimiseks sooritab näiteks ülekandeid tasuta. Internetipankade laienemisse Eesti pankurid eriti ei usu, sest inimesed usaldavad rohkem ka füüsiliselt Eestis tegutsevaid pankasid.