- OMX Baltic−0,52%295,58
- OMX Riga0,29%907,32
- OMX Tallinn−0,22%2 036,58
- OMX Vilnius−0,27%1 201,73
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,31%9 108,2
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,51
- OMX Baltic−0,52%295,58
- OMX Riga0,29%907,32
- OMX Tallinn−0,22%2 036,58
- OMX Vilnius−0,27%1 201,73
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,31%9 108,2
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Microsofti aktsiast sai lüpsilehm
Nädal tagasi teatas Microsoft, et hakkab maksma aktsionäridele omanikutulu 8 USA senti aastas. Tarkvaragigant oli senini ainus Dow Jonesi tööstuskeskmise komponent, kes dividende ei maksnud.
Mitmed analüütikud tõlgendasid Microsofti otsust, et ajad, mil kontsern teatab 40-50protsendilistest käibe- ja kasumikasudest aastas, on jäädavalt möödas, ehk teisisõnu, Microsoft ei ole enam kasvuaktsia.
Ameerika Ühendriikide ettevõtetest olid just nn Ränioru tehnoloogiasektori ettevõtted need, kes seni on näidanud minimaalset huvi aktsionäridele omanikutulu maksmist. Kaheksakümnendate ja üheksakümnendatel aastatel tekkinud väikesed tehnoloogiaettevõtted (legendide järgi garaazides tekkinud koolipoiste firmad, mis said oma algkapitali vana auto mahamüümisest ) arenesid kiiresti, ning pärast ettevõtte viimist börsile hakkasid aktsiate hinnad kiiresti kasvama, tänu millele said firmade asutajatest kiiresti miljonärid. Aktsiate hinnad kasvasid sadu ja tuhandeid kordi isegi siis, kui kompaniid polnud veel kunagi teeninud kasumit.
Üheks tüüpiliseks taolise ettevõtte näiteks on maailma suurim internetikaubamaja Amazon.com. Interneti kaudu raamatute müügiga tegelema hakanud firma asutaja ja praegune juht Jeff Bezos lõi firma kasuisalt laenatud 300 tuhande dollariga. Tänaseks on temast saanud 1,5 miljardi dollari suuruse vara omanik, kusjuures Amazon.com pole seni oma üheksa aastase tegevusaja jooksul teeninud sentigi kasumit. Jooksvalt on suudetud teenida kasumit kahel kvartalil ning seda ka vaid tänu ?loomingulisele raamatupidamisele? ehk pro forma. Amazoni aktsia on aga arvestades kolme splitti kallinenud börsil oleku jooksul 20 korda. Börsibuumi tipu ajaks oli aktsia kallinenud koguni 100 korda kõrgem, kui börsile mineku ajal.
Veel muljetavaldavam on Microsofti aktsia hinna tõus, mis on teinud selle ühest asutajast, Bill Gatesist, maailma rikkaima inimese. Tõsi, erinevalt Amazonist, on Microsoft olnud suhteliselt kasumlik ettevõte ja firmal on soliidne (43 miljardit dollarit ehk 625 miljardit krooni) kassajääk.
Dow Jonesi tööstuskeskmise (maailma enimjälgitav aktsiaindeks) koosseisu kuuluvad 30 ettevõtet on aga sellised, millelt ei oodata niivõrd aktsia hinna kiiret kasvu, vaid stabiilset dividendide maksmist. Taoliste ettevõtete aktsiaid nimetatakse tihti lüpsilehmadeks.
Kõige tüüpilisemaks stabiilset ja korralikku dividendi maksvaks ettevõtteks Dow komponentide hulgas, on tubaka- ja toiduainetetööstuse gigant Philip Morris. Viimase 33 aasta jooksul on neist 31-l tõstetud dividendimäära ulatudes praeguseks 64 USA sendini kvartalis ehk 2,56 dollarit aastas. See teeb aktsia praeguseks dividenditootluseks 6,11 protsenti, mis on suurim Dow komponentide hulgas. 2000. aasta alguses, mil Philip Morrise aktsia maksis alla 20 dollari, oli aktsia dividenditootlus tervelt 10 protsenti. Lisaks Philip Morrisele, on 5protsendiline dividenditootlus Dow komponentide hulgas veel maailma suurimal autode tootjal General Motorsil ning USA suuruselt teisel finantskontsernil J.P. Morgan.
Vaatamata revolutsioonilisele muutusele, jääb Microsfti aktsia 0,30protsendiline dividenditootlus väikseimaks Dow komponentide hulgas. Alla protsendilist dividenditootlust pakuvad ka Intel ja IBM.
Tänu president Bushi poolt algatatud dividendide tulumaksuvabastusele, on peagi oodata analoogilisi otsuseid teistelt suurematelt tehnoloogiaettevõtetelt. Esimestena tulevad pähe Microsofti rivaal Oracle ning võrguseadmete tootjalt Cisco. Mõlemal kompaniil on analoogiliselt Microsoftiga suured sularahajäägid ning pole mingit põhjust, miks nad ei peaks dividende maksma. Cisco poolt küsitletud institutsionaalsetest aktsionäridest eelistas dividendide väljamaksmist üle 500 aktsionäri. Päev pärast Microsfti otsust teatas internetioksjonite korraldaja eBay tegevjuht Meg Whitman, et dividende hakkavad maksma nemadki, ehkki mitte niipea.
Uudisteagentuur AP teatel kaaluvad paljud Microsofti väikeaktsionärid aga aktsiad maha müüa ning nende asemel soetada mingi noore ettevõtte aktsiaid. Noorte kasvuaktsiate eeliseks on hea õnne korral suhteliselt väikesest summast kasvatada suur summa. Tuleks vaid leida õige majandusvaldkond ja õige aktsia.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele