- OMX Baltic−0,53%295,57
- OMX Riga0,27%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,48
- OMX Vilnius−0,23%1 202,31
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,28%9 111
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,55
- OMX Baltic−0,53%295,57
- OMX Riga0,27%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,48
- OMX Vilnius−0,23%1 202,31
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,28%9 111
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suuremat kasumit teenisid SL Õhtuleht ja Äripäev
SL Õhtuleht kasvatas eelmisel aastal kasumit 16,6 mln kroonile, seda 102 mln kroonise käibe juures. 2001. aastal teenis SL Õhtuleht 94 mln kroonise käibe juures 10,2 mln krooni kasumit. Seega kasvas ettevõtte rentaablus eelmisel aastal 11-lt 16-le. SL Õhtulehe juhatuse esimehe Priit Leito hinnangul see rentaabluse vahemik peaks jääma püsima ka sel aastal.
Leito sõnul on leht saavutanud stabiilse tiraazhi 65 000 ümber, tulude juurdekasv peaks tulema eelkõige reklaamitulude kasvust. Viimane oli ka peamine põhjus eelmise aasta kiirele kasumikasvule. Sellelt aastalt ootab leht Leito ütlusel eelmise aastaga võrreldes samasse suurusjärku jäävat tulemust, ehk käivet 100-110 mln ja kasumit 16-17 mln krooni.
Äripäeva Kirjastus teenis mullu 17 mln krooni kasumit, võrreldes eelmise aastaga kasum vähenes, teatas Äripäeva finantsjuht Toomas Truuverk.
Äripäeva Kirjastus teenis möödunud aastal esialgsetel ja auditeerimata andmetel 117,9 mln kroonise käibe juures 17,06 mln krooni kasumit, sh 3,7 mln krooni finantstulu. Seega firma tegevuskasum oli 13,35 mln krooni ja tegevusrentaablus 11,3.
Võrreldes eelmise aastaga kasvatas Äripäev käivet 8,2, kuid samas kaotas tegevuskasumis 3,8 mln krooni. Tegevusrentaablus kukkus 2001. aasta 15,8 protsendilt 11,4 protsendile.
Ajaleht Postimees tegi eelmisel aastal käivet 130 miljonit krooni, teenides sellelt umbes 6 miljoni kroonise kasumi.
Võrreldes 2001. aastaga kasvas Postimehe kasum mullu üle kahe korra (aastal 2001. kasum 2,3 mln krooni) ja käive 4 mln krooni võrra.
Postimehe peadirektori Erik Roose sõnul jäi Postimehe tulemus küll eelarves oodatule pisut alla, kuid siiski hindas möödunud aastat hindega rahuldav.
Selleks aastaks Roose tulemustes suurt hüpet ei oota. "Tegime stabiilse, realistliku eelarve," märkis ta. Postimehe eelarve järgi ootab leht 5-6 reklaamitulu kasvu.
Ajaleht Eesti Ekspress teenis eelmisel aastal 82,5 mln kroonise käibe juures 12,3 mln kroonise kasumi, kergitades nii rentaablust 15ni.
Võrreldes 2001. aastaga kasvas Ekspressi kasum pea poole võrra, siis jäi aasta lõpul joone alla 8,8 mln kroonine kasum. Ekspressi käive oli 2001. aastal 77,5 mln krooni. Seega kasvatas Ekspress eelmisel aastal tegevusrentaablust u 11-lt 15le.
Hetkel kuum
Eesti Ekspressi juhatuse esimees Viljar Ots tõi lehe edu ühe põhjusena välja sisenemise uutele turgudele, ehk leht on asunud kirjastama raamatuid, annab välja väikesetiraazhilisi ajakirju ning koostab firmadele kliendilehti.
Eesti Päevalehe kahjum vähenes eelmisel aastal kaks korda 8 mln kroonile, lehe väike käibelangus oli tingitud reklaamitulu vähenemisest.
Päevalehe juhatuse esimehe Aavo Koka sõnul oli lehe eelmise aasta käive 91,9 mln krooni, mis jääb 2001. aasta 93,7 mln kroonisele tulemusele pisut alla. Koka ütlusel oli põhjus reklaamitulude vähenemises.
Kokk märkis samas, et kahjumi vähenemine 2001. aasta 16,5 miljonilt kroonilt 8 mln kroonile on üleriigiliste lehtede tulemusi vaadates suurim edasiminek. Ta tõi põhjustena välja lehe tegevuse täpsema fokusseerituse, struktuurimuudatused ettevõttes ning ka tehnoloogilise arengu.
Selle aasta arengutest märkis Kokk muuhulgas Päevalehe kava arendada mitmesuguseid eriväljaandeid, mille tarvis on moodustatud eraldi toimetus. Päevalehe eelarveline eesmärk on sel aastal taas kahjumit kaks korda vähendada ehk lõpetada aasta 4 mln kroonise kahjumiga.
ASi Maaleht kirjastustegevuse käive möödunud aastal oli veidi üle 40 miljoni krooni, kasum jäi suurusjärku 1,5 miljonit krooni. 2001. aastal oli kirjastuse kogukäive 37,1 miljonit ja kasum 2,4 miljonit krooni. Maalehe vastutava väljaandja Agu Veetamme sõnul oli kirjastuse sees kõige raskem raamatukirjastusel. "Raamatuturul ületab pakkumine tugevalt nõudluse ja paigast ära on hinnapoliitika. Rabelevad kõik, võitjaid nagu polegi," märkis Veetamm.
Autor: ÄP Online
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele