Välisfirmad kompenseerivad majanduslangust

Suvel avab Paulig kohvi- ja maitseainetetehase Sauel, kus hakati tootma kogu Balti turule. Kuus aastat hiljem tunnistatakse kohvitootmine seal ebarentaabliks, kuna Venemaa majanduskriisi järgselt polnud Eestist enam võimalik kohvi Venemaale ja Ukrainasse müüa. Samamoodi käivitub ka Coca-Cola kompanii, kes asub 1993. aasta suvel ligi 10mln krooni dollari eest ümber ehitama Tallinna karastusjookide Tehast Kadaka teel, et lisaks Eestile ka lõunanaabrite turule toota.

Detsembris 1993 registreerib Tallinnas ASi McDonald´s Eesti. Esimene hamburgerirestoran avatakse aga alles 1995. aastal Viru tänavas. Carrols jõuab siiski ette, avades Rocca al Mares oma hamburgerirestorani pool aastat varem. Kummagi restorani avamisele on kutsutud kokku kohalik ärieliit.

1993.aastal hotelli Viru esimesel korrusel avatud Stockmanni kaubamaja juhtkond teatab päras avamist, et kavatsevad tootevaliku odavama vastu välja vahetada, kuna hinnatase on liiga kõrge. Kolme aasta pärast avatakse uhiuus kahekorruseline kaubamaja Liivalaia tänaval. 1999. aastal algab juurdeehitus.

AS Balti Spoon oli esimene välisfirma Eestis, kellele riik müüs 1993. aastal ühe krooni eest Vene sõjaväelinnaku territooriumil asuva 68 hektarit suuruse maatüki.

Kokkuvõttes müügitingimused nii soodsad polnudki. Ameeriklastele kuuluval aktsiaseltsil Balti Spoon tuli lisaks ühe kroonisele maa hinnale tasuda ka pool miljonit krooni maatükil asuvate hoonete eest. Lisaks said nad kaasa ka 2,76 miljoni dollari suuruse investeerimiskohustuse ning kohustuse kindlustada esimesel aastal töökohad 130 inimesele ja kolmandal aastal 430 inimesele.

Balti Spoon ehitab ostetud maale puiduspooni tehase, kus täna toodetakse puitvineerplaate ja puitlaastplaate.

Balti Spoonis töötab tänase seisuga juba üle 500 inimese. Tehase tootlus on jätkuvalt kasvanud. Töö käib kolmes vahetuses. Viimasel kahel aastal on tootmine andnud 190?200 miljoni kroonise käibe juures enam kui 70 miljonit krooni puhaskasumit aastas. Toodang läheb 95 protsendi ulatuses ekspordiks: Saksamaale, Ühendriikidesse ja ka Ida-Euroopa maadesse.

Kondiitritoodete vabriku Kalevi erastamise käigus desinformeerib direktor Evgeni Matsalu ostuhuvilist Norra firmat Nidar, lootes selle eemalepeletamisega erastamist endale soodsas suunas lükata. Matsalu iseloomustab 20 mln dollarit investeerida lubavale Nidarile olukorda Eestis kui äärmiselt ebastabiilset, Kalevit aga kui halvasti töötavat ettevõtet. Majandusministeerium vabastas juhatuse ametist. Nidari asemel ostab 55 kommivabriku aktsiatest 1995. aasta sügisel AS Talinvest. Mõni päev hiljem süttib Kalevi administratsiooni korrus, kahtlustatakse süütamist dokumentide hävitamise eesmärgil, kuid see ei leia kinnitust.