- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välisfirmad kompenseerivad majanduslangust
Pangakrahhid, pankrotid, kütusepuudus ja kroonijärgne elatustaseme langus ? kõike seda kompenseerib välisfirmade tulek Eestisse.
1993. aasta alguses tuleb sigaretivabriku Leek omanikerinf Svenska Tobaks Ab, kes küll mõni aasta hiljem tubakaaktsiisi tõttu oma investeeringu taas välja viib. Seoses kodumaiste sigarettide aktsiisi tõusuga 1996. aastal, oli tootmine Tallinnas vähenenud keskmiselt 50 protsenti ning toimus kahjumiga. Eesti sigaretimarkide valmistamine viidi järk-järgult üle Svenska Tobaks AB tehasesse Malmös.
Veebruaris asutatakse riigi ja Soome elektroonikafirma Elcoteq Oy vahel leping ühisfirma Elcoteq Baltic loomiseks.
Suvel avab Paulig kohvi- ja maitseainetetehase Sauel, kus hakati tootma kogu Balti turule. Kuus aastat hiljem tunnistatakse kohvitootmine seal ebarentaabliks, kuna Venemaa majanduskriisi järgselt polnud Eestist enam võimalik kohvi Venemaale ja Ukrainasse müüa. Samamoodi käivitub ka Coca-Cola kompanii, kes asub 1993. aasta suvel ligi 10mln krooni dollari eest ümber ehitama Tallinna karastusjookide Tehast Kadaka teel, et lisaks Eestile ka lõunanaabrite turule toota.
Detsembris 1993 registreerib Tallinnas ASi McDonald´s Eesti. Esimene hamburgerirestoran avatakse aga alles 1995. aastal Viru tänavas. Carrols jõuab siiski ette, avades Rocca al Mares oma hamburgerirestorani pool aastat varem. Kummagi restorani avamisele on kutsutud kokku kohalik ärieliit.
1993.aastal hotelli Viru esimesel korrusel avatud Stockmanni kaubamaja juhtkond teatab päras avamist, et kavatsevad tootevaliku odavama vastu välja vahetada, kuna hinnatase on liiga kõrge. Kolme aasta pärast avatakse uhiuus kahekorruseline kaubamaja Liivalaia tänaval. 1999. aastal algab juurdeehitus.
AS Balti Spoon oli esimene välisfirma Eestis, kellele riik müüs 1993. aastal ühe krooni eest Vene sõjaväelinnaku territooriumil asuva 68 hektarit suuruse maatüki.
Kokkuvõttes müügitingimused nii soodsad polnudki. Ameeriklastele kuuluval aktsiaseltsil Balti Spoon tuli lisaks ühe kroonisele maa hinnale tasuda ka pool miljonit krooni maatükil asuvate hoonete eest. Lisaks said nad kaasa ka 2,76 miljoni dollari suuruse investeerimiskohustuse ning kohustuse kindlustada esimesel aastal töökohad 130 inimesele ja kolmandal aastal 430 inimesele.
Balti Spoon ehitab ostetud maale puiduspooni tehase, kus täna toodetakse puitvineerplaate ja puitlaastplaate.
Balti Spoonis töötab tänase seisuga juba üle 500 inimese. Tehase tootlus on jätkuvalt kasvanud. Töö käib kolmes vahetuses. Viimasel kahel aastal on tootmine andnud 190?200 miljoni kroonise käibe juures enam kui 70 miljonit krooni puhaskasumit aastas. Toodang läheb 95 protsendi ulatuses ekspordiks: Saksamaale, Ühendriikidesse ja ka Ida-Euroopa maadesse.
Kondiitritoodete vabriku Kalevi erastamise käigus desinformeerib direktor Evgeni Matsalu ostuhuvilist Norra firmat Nidar, lootes selle eemalepeletamisega erastamist endale soodsas suunas lükata. Matsalu iseloomustab 20 mln dollarit investeerida lubavale Nidarile olukorda Eestis kui äärmiselt ebastabiilset, Kalevit aga kui halvasti töötavat ettevõtet. Majandusministeerium vabastas juhatuse ametist. Nidari asemel ostab 55 kommivabriku aktsiatest 1995. aasta sügisel AS Talinvest. Mõni päev hiljem süttib Kalevi administratsiooni korrus, kahtlustatakse süütamist dokumentide hävitamise eesmärgil, kuid see ei leia kinnitust.
Hetkel kuum
Järgmine pahandus puhkeb hotell Tallinna ümber, mis 1993. aasta sügisel müüakse ärimees Tauno Laigole. Paraku ei suuda ta tasuda isegi esimest osa 80 mln kroonisest hinnast ja kaotab kohtuprotsessi kaudu õiguse hotellile. Hotelli ostab 1995. aasta sügisel Eestis pingviini-jäätisega tuntuks saanud firma Estkompexim 15 mln krooni eest.
Tähelepanuväärne on see, et nii Kalev kui ka hotelli Tallinn uute omanikega on tihedalt seotud tollane erastamisagentuuri nõukogu liige Ants Laos. Kes väidetavalt tegi kuluaarides kõva lobby, et mainitud ettevõtted temale soodsalt erastatakse.
Kohtus käib sel aastal Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadi erastamisepärast. Vaidlus algab 1993. Taanlane YensMarsen Luther annab kohtuse hagi Erastamisagentuuri vastu, sest peab ennast õigusjärgseks omanikuks ja tahab vabriku erastada rohkem kui kaks korda suurema summa eest. Linnakohus ei rahulda Lutheri hagi, kuid ringkonnakohtus saab Luther õiguse. Seepeale moodustavad pangad Marlekori vastu konsortsiumi ja otsustavad kuni juriidiliste küsimuste lahenduseni kombinaadile laenuandmisega oodata. Kohtusasi lõppeb sellega, et Marlekor maksab Lutherile kopsaka hüvitise, 3 mln krooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele