Kuigi portfelli erinevaid aktsiad ostes saab vähendada firmaspetsiifilist riski, ei saa seda täiesti kaotada. Ostes portfelli erinevaid aktsiad juurde, kahaneb firma(aktsia)spetsiifiline risk, samas kasvab koguriskis tururiski osatähtsus. Mida suurem on erinevate aktsiate kogum, seda rohkem hakkab portfell käituma sarnaselt kogu aktsiaturuga, mida iseloomustab näiteks indeksite liikumine.
Meil on ilmselt üheks levinumaks vastuseks Soome börsiguru Seppo Saario raamatus avaldatud tabel. Omades ühte aktsiat, moodustab firmarisk 51 ja tururisk 49 kogu portfelliriskist. Omades juba kolme erineva firma aktsiat, kahaneb firmaspetsiifiline risk 35 protsendile, samas kasvab tururisk 65 protsendile. Iga täiendava aktsia lisandumisega väheneb firmariski alandamise efekt. 20 aktsia puhul moodustab firmarisk 12 ning tururisk 88. Kahjuks edasi see tabel ei lähe ? ilmselt ei pidanud börsiguru tõenäoliseks, et mõnel investoril on väga palju raha ja aega riskide hajutamiseks. Ühest teisest uurimusest selgub, et eriti huvitavaks läheb olukord, kui erinevate aktsiate arv portfellis on üle saja. Näiteks pole enam olulist vahet, kas portfellis on 200 aktsiat või 1000 aktsiat. Firmariski alanemine on praktiliselt olematuks muutunud. Ehk siit edasi pole enam kasulik tegeleda diversifitseerimise ehk riskide hajutamisega.
Kuigi 200 ja 1000 eri aktsiat võib tunda kättesaamatuna, tasuks siiski mõelda, kas Te pole juba liigse riskihajutamise ohver. Börsidel kaubeldakse indeksiaktsiatega, mis on fondid, mis oma liikumises jäljendavad erinevaid indekseid. Näiteks QQQ on Nasdaq-100 indeks, mis koosneb sajast erinevast aktsiast. SPY jäljendab S&P 500 indeksit, mis koosneb 500! erineva firma aktsiast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riskide hajutamisest erinevate aktsiate vahel pole olulist abi langeval aktsiaturul. See aitab siluda mõne aktsia järsust kukkumisest tulenevaid prohmakaid, kuid portfelli väärtus siiski langeb. Erinev on olukord tõusval aktsiaturul. Sellisel juhul on kasu väga laialt hajutatud portfellist enam kui langeval turul, sest see võimaldab saada osa mõne aktsia üllatavast aktsiahinnatõusust üldise tõusu taustal. Langeval turul on aktsiate omamisest kasulikum nendest loobuda või viia nende osakaal minimaalseks.
Vastuseks küsimusele, palju peaks olema aktsiarisk hajutatud, vastaks, et tõusval aktsiaturul võiks olla portfellis lisaks võlakirjadele tosin kuni 20 aktsiat. Sel juhul on aktsiarisk üldistatult hästi hajutatud, kui muidugi kõik 20 aktsiat pole näiteks Euroopa sidefirmade omad. Langeval turul võiks aktsiad müüa ehk anda need kellelegi teisele, kes soovib saada osa allakäigust ning turuolukorra paranemisel taas luua uus hajutatud (mitte ülehajutatud) portfell.