Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EPL: Eesti Antarktika jaama asukoht leitud
Väikesest Eestist saab peagi üks lõunamandri 27 valitsejast.
Jaanuari keskel pani kuulsa Lennuki kapten Mart Saarso Rossi mere ääres Eestile platsi ?kinni?, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti ambitsioonikamaid teadusprojekte hakkab teoks saama ? kapten Mart Saarso valis jaanuaris Antarktikas välja koha tulevasele uurimisjaamale.
ŽNädalavahetusel Antarktikast tagasi saabunud Saarso on praegu ainus eestlane, kes on näinud kohta, kus Eesti hakkab tegema Antarktikas oma ajalugu. Eesti on kõige väiksem riik, kes rajab lõunamandrile oma jaama.
Saarso valis Eesti jaamaks välja 600 x 200 meetri suuruse sealkandis ainsa jääst vaba maalapi Rossi mere rannikul. Kaardilt vaadates asub tulevane jaam mandri tinglikust pealinnast McMurdost 320 kilomeetri kaugusel.
?Kohe kui ma seda rannikut nägin, tundsin äratundmisrõõmu,? kinnitab Saarso.
Keskmise linnakvartali suurusel maalapil asuvad mõned järved, mida ühendavad ojad. Seal kasvavad samblikud ning järves elavatest vetikatest tõi Saarso juba esimesed proovid. Kahel pool kõrguvad liustikud.
?Jaama peame rajama otse rannale, et ülejäänud ala kaitsta,? räägib Saarso. ?Seal on ainevahetus niivõrd aeglane, et iga tallatud sambliku taastumine võtab aastaid.?
Tegemist on kohaga, kus lähedal asub üsna vähe muid uurimisjaamu. Linnulennult 40 kilomeetri kaugusel asub vaid itaallaste jaam Terra Nova Bay.
?Tean täpselt, kuhu esimese onni paneme,? räägib Saarso. Onniks nimetab Saarso 3x 5 meetri suurust soojakut, milliseid tuleb Eesti jaama kaks. Ühes elavad ja magavad kuus inimest, teise tuleb laboratoorium. ?Olud on suhteliselt spartalikud,? nõustub Saarso. ?Aga paljud riigid töötavad sarnastes tagasihoidlikes tingimustes.?
Esimene ekspeditsioon peaks Rossi merre jõudma 2006. aasta jaanuariks ning jääma sinna kaheks kuuks.
Praegune projekt käib kolme ekspeditsiooni kohta, neist viimane 2008. aasta talvel. Idee järgi peaksid ekspeditsioonid jätkuma, kui Eesti riigil püsib huvi. Ekspeditsiooni kuludeks on arvestatud 1,45 miljonit eurot ehk 22,6 miljonit krooni.