Tulu ja kulu kaalukausil

Virtuaalbüroole üleminek nõuab eelnevat kalkulatsiooni ? läbi tuleb mõelda, mis jääb tulu, mis kulu poolele.

Enam kui pool aastat tagasi kodutöökohtadele üle läinud tarkvarafirma Hansaraama juht Janika Leoste soovitab teabefirmade puhul, kus põhiline väärtus ja ka kuluartikkel on tööjõud, lähtuda n-ö tulupõhisest kalkulatsioonist. ?Peaks vaatama näiteks, kas saan virtuaalbüroosse tööle inimese, keda muidu ei saa,? peab Leoste teabefirma jaoks väärtuslikuks keskmisest parema haridusega inimesi, kes hindavad aega ja isiklikku vabadust. Nii on põhiosa seni peakontoriga Tallinnas olnud Hansaraama personalist nüüd Lõuna-Eestist ja firmal on veebimeister, kes on ratastoolis. ?Ilma virtuaalbüroota ei oleks me saanud neid inimesi tööle võtta,? nendib Leoste. Lisaks tõuseb tulu sellestki, kui kvaliteetselt töötajad kliente teenindavad. Tulu on rohkem, mida madalam on inimese stressitase. ?Kui kodukeskkond on normaalne, siis maandab see stressi oluliselt rohkem kui toatäis närvilisi inimesi, kes kontoris isekeskis stressi tsirkuleerivad,? usub Leoste.

Rahaliselt kohe mõõdetava tulu annab enamasti kokkuhoid rendipinnalt. Nii näiteks õnnestub eelmise aasta lõpus füüsilisest kontorist Tartus loobunud tõlke- ja keelekoolitusfirmal Kristen aastas kokku hoida umbes 100 000 krooni.

?Kuna meie tõlkidel olid arvutid juba enne kodus olemas, siis virtuaalbüroosse üleminek meile täiendavaid kulutusi kaasa ei toonud ? see oli puhas kokkuhoid,? tõdeb Kristeni juhataja Andres Eesik.

Äripäeva Kirjastuse kogemus tõestab, et ka siis, kui firma ostab kodubüroolaste tarvis uued arvutid ja tarkvara, organiseerib kodudesse interneti püsiühenduse ja maksab osa selle kuutasust kinni, ei suurene virtuaalbüroosse üleminekul firma kulud.

Tulude-kulude rehkendamise kõrval tuleb virtuaalbüroost huvitatud firmajuhil eelnevalt läbi mõelda ka töökorraldus. ?Firmajuht peab tagama, et ettevõttes jätkuks sujuv opereerimine, et parem käsi teaks, mis vasak teeb,? rõhutab Eesik.

Mõelda tuleb, kuidas tagada kvaliteetne klienditeenindus, kui polegi enam kontorit, kuhu inimesed tulla võiksid. ?Kui internetis luua tugev tutvustus- ja müügikanal, ega kliendid siis nii väga tahagi kohale tulla,? pole Leoste sõnul traditsiooniline salongimüük sugugi ainuvõimalik. Vastupidi, kui viia müük punkti, mis on ühe kaugusel nii Tallinna inimesele kui ääremaa kliendile, suureneb just väljaspool suurlinnu olevate klientide hulk.

Ka järelteeninduses viis Hansaraama sisse muudatuse. ?Kui teised firmad praktiseerivad kliendi juures käimise tasulist teenust, siis meie pakume elektroonilisi kanaleid kasutades tasuta konsultatsiooni eeldusel, et klient sellega kaasa tuleb,? on Leoste kinnitusel tarkvara kasutavad kliendi varasemast iseseisvamaks muutunud.