• OMX Baltic0,02%308,02
  • OMX Riga−0,06%893,27
  • OMX Tallinn−0,11%2 090,07
  • OMX Vilnius0,05%1 203,12
  • S&P 5001,03%6 000,36
  • DOW 301,05%42 762,87
  • Nasdaq 1,2%19 529,95
  • FTSE 1000,3%8 837,91
  • Nikkei 2250,5%37 741,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • OMX Baltic0,02%308,02
  • OMX Riga−0,06%893,27
  • OMX Tallinn−0,11%2 090,07
  • OMX Vilnius0,05%1 203,12
  • S&P 5001,03%6 000,36
  • DOW 301,05%42 762,87
  • Nasdaq 1,2%19 529,95
  • FTSE 1000,3%8 837,91
  • Nikkei 2250,5%37 741,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • 12.02.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus ehitusseadus tekitab küsimusi

Uus ehitusseadus (ES) tõi kaasa palju muudatusi ning seetõttu ka hulga küsimusi seaduse rakendamise osas, sh kohalikus omavalitsuses.
küsib

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mati JetsHaapsalu linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener
vastab
Helje Johansoo EestiEhitusettevõtjate Liidu juristHaapsalus on põhilised ehitamised väikesed juurdeehitused ja rekonstrueerimised. Probleem tekib näiteks üksikelamusse väikese kaupluse või teeninduskoja rajamisel ning siis, kui kauplus või kool tahab teha väikest juurdeehitust, nt tuulekoda. ESi järgi pole need väikeehitised ja vajavad täielikku projekti, ehitus- ja kasutusluba, registreeritud ehitajat ja omanikujärelevalvet. Nii et ehitamisega kaasnev läheb rohkem maksma kui ehitus ise. Seetõttu jäetakse pigem ehitamata või ehitatakse ilma loata.
Arvan, et väikeehitise mõistet on pigem laiendatud, sest planeerimis- ja ehitusseaduse järgi oli väikeehitis kuni 12 m2, ehitusseaduse kohaselt aga kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud, maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ehitis. Siinjuures kuni 20 m2 ehitis ei vaja ehitusprojekti, 20?60 m2 ehitise korral ei ole üldjuhul vaja ehitusprojekti.
Ehitusloa saamiseks pole enam vaja teada ehitajat ega omanikujärelevalvet. Need saab kohalik omavalitsus (KOV) teada alles ehituse alustamise teatisest. Kui saab. Varem puuduste korral lihtsalt ehitusluba ei väljastatud, nüüd tuleb algatada protsess ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Selleks ajaks on ehitus võib-olla juba valmis.
KOV saab ehitise alustamise teatisega teada nii ehitusettevõtja kui ka omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja. Kumbagi nimetatud ettevõtjat enne ehitustööde alustamist vaja ei ole ? ka mitte formaalselt ehitusloal märkimise tarvis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ehitusluba on tähtajatu. Varem pidi luba aeg-ajalt pikendamas käima (vene ajal isegi iga aasta), see mõnevõrra distsiplineeris individuaalehitajat, nüüd võivad poolikute vundamentide vahele rahumeeles puud kasvada.
Vene ajal oli palju asju teisiti. Seadus ei sätesta ehitusloa pikendamist. Minu arvates oleks ka omaniku ahistamine, kui mulle kirjutatakse ette, kui ruttu ma pean valmis ehitama. Kõigil ei ole võrdsed võimalused rahaliste vahendite osas. Ehitusloa taotlusel küll küsitakse kavandatavat kasutuselevõtmise aega, kuid ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole sellest tähtajast mittekinnipidamine.
Projekti nõuetele vastavust asjaomased spetsialistid enam ei kontrolli, vead selguvad alles ehituse käigus. Kes vastutab ja ümbertegemised kinni maksab? KOVil pole universaalset eksperti, ent projekti ekspertiisi saab tellida ainult silmatorkava vea puhul, muidu maksad ise ekspertiisi kinni. Päästeteenistus ei tule ehitist üle vaatama, kui ta pole varem projekti läbi vaadanud.
Kõigepealt tuleks lähtuda sellest, et projekti koostajad või kontrollijad peavad olema pädevad, et ehitusprojekt oleks nõuetele vastav. Juhtum, kui projekt selline pole, peaks olema erand.
Kohaliku omavalitsuse ametiisik peaks teadma, keda ta informeerib ehitusloa taotluse olemasolust, samuti ülevaatuse toimumise ajast enne kasutusloa andmist. Ilmselt peab nimetatud ametiisik olema kursis ka muude seadustega ja neist tulenevate kohustustega teiste institutsioonide suhtes. Siin ka erinevad regulatsioonid. Päästeseaduse järgi peab vastav instants saama teada nii projekti olemasolust ehitusloa taotlusel kui ka ülevaatuse toimumisest. Tööinspektsioon peab teada saama näiteks ülevaatusest.
Haldusmenetluse seaduse kohaselt: kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.
Ehitusprojekt peaks olema konfidentsiaalne, et võõrad ei pääseks nt panga, aga ka eramu põhiplaanidele ligi.
Ilmselt saab siin omanik määrata, mis on tema ärisaladus, ja kui ta seda deklareerib, on KOV järelevalve teostamisel kohustatud täitma konfidentsiaalsuse kohustust ESi kohaselt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kellele on kasutusluba vajalik? Palju kirutud ID-kaardil on vähemalt tulevikuski mõte, aga kasutusloal? Ei ole seda vaja elanikeregistrisse kandmisel, kinnistu võõrandamisel, pärandamisel ega kindlustamisel. Vastupidi ? kinnisvaramaksu sisseseadmine on lähemate aastate perspektiiv.
Riik on otsustanud, et ehitised peavad olema ohutud inimeste elule ja tervisele ja varale, seepärast on kehtestatud ka järelevalve ehitiste ehitamise ja kasutamise üle. Kasutusluba on üks ehitusjärelevalve toiminguid, mille andmisel toimub ehitise ülevaatus. Ülevaatus enne kasutusloa andmist peaks tuvastama, kas ehitis vastab nõuetele või mitte.
Kas kasutusluba lõpetab ehitusloa kehtivuse automaatselt? Kas lammutusluba tühistab kasutusloa?
Haldusmenetluse seaduse kohaselt kehtib haldusakt (ehitusluba on haldusakt) selle kehtivusaja lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Haldusakti võib kehtetuks tunnistada iseseisva haldusaktiga. Kasutusloaga ei tunnistata kehtetuks ehitusluba.
Kas teised järelevalvajad (päästeamet, tervisekaitse, elektrikontroll) on kohustatud osalema projekti ja ehitise ülevaatusel KOVi kutsel? Kui nad keelduvad või KOVi järelevalve ei pea neid vajalikuks kutsuda, kas ta siis vastutab ise ka nende nõuete täitmise eest?
Teised järelevalveinstantsid teiste seaduste kohaselt teostavad järelevalvet või riiklikku järelevalvet teistes seadustes toodud pädevuse piires. Mis puudutab ülevaatusel osalemist, siis majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 11 kehtestatud ehitise ülevaatuse korra § 2 kohaselt on linna- või vallavalitsusel kohustus pöörduda isikute ja asutuste poole, kelle heakskiit on vajalik enne kasutusloa andmist.
§ 67 jääb arusaamatuks: kui ehitaja teeb praaki, siis lastakse see tal nagunii omal kulul ringi teha või teeb seda omanik ehitaja kulul, milleks veel suur trahvi ähvardus?
§ 67 sätestab vastutuse nõuetele mittevastava materjali ehitisse paigaldamise eest. Ehitis peab nõuetele vastama kogu oma eluea jooksul. Ehitusettevõtja vastutab puuduste eest tema poolt teostatud tööde puhul garantiiaja jooksul ja üldise tsiviilvastutuse mõistes 5 aasta jooksul. Ehitise eluiga on tavaliselt pikem.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele