Viimased kuud on Hansapank konsulteerinud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teaduritega, kes väidavad, et veel 20 aastat lisa pole paneelmaja põhi kandekonstruktsioonile mingi aeg. TTÜ ehitusteaduskonna dekaani Karl Õigeri sõnul on kivimajade olukord paneelmajadest palju hullem. ?Katus ja torustikud on samad, kuid tellisvooder kipub lahti tulema. See on nii Tallinnas, Tartus, Võrus kui igal pool Eestis,? selgitas Õiger. ?Telliskivi laguneb ja näiteks punane tellis pole külmakindel.? Hoone renoveerimiseks läheks aga 40 - 70 uue maja ehitushinnast.
Pangad on võtnud seisukoha, et eluasemelaenu väljastamisel, mida saab maksimaalselt kaks kolmandikku korteri turuväärtusest, peetakse eelkõige silmas, kas majal on toimiv ühistu ning mil määral on hoonet renoveeritud.
?Korraliku hoolduse puhul on paneelmajad kasutatavad veel pikemalt kui 10-15 aastat,? ütles Hansa Capitali arendusjuht Kersti Arro. Nimelt ehitati nn mägederajoonide majad mitte 30aastase elueaga, vaid silmas peeti aega, mil hooneid tuleks renoveerida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arro näeb pankade riski pigem sotsiaalse keskkonna muutumisest tingitud turuväärtuse võimaliku langusega. ?Kui ühel hetkel hakkab piirkond nö slummistuma, siis laen on alatagatud. Aga praegu on ju pea võimatu prognoosida, mis hakkab juhtuma 15 või 20 aasta pärast.?
Nii Nordea kui Ühispank lähtuvad laenuriskide hindamisel kinnisvaraspetsialistide nõuannetest. ?Oleme konsulteerinud põhiliselt Uue Maaga ning selle põhjal pole põhjust pidada paneelmajade olukorda halvaks,? tõdes Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas. ?Kui kivimajal tuleb pragu sisse, siis hoone vajub lihtsalt kokku. Paneelmajaga seda ei juhtu.? Messimase sõnul on panga laenupoliitika tähelepanu sellel, kas maja kommunikatsioonid on korras. ?Oleme jätkuvalt konservatiivsed ning arusaadavalt võib tagatisobjekti ehitusaeg mõjutada laenu lõpptähtaega, samuti on uute eluasemete puhul võimalik tavapärasest 34-st madalam omafinantseeringu tase.?
Nordea panga personaalpanganduse juhi Toomas Paju kinnitusel ei lähtu ka nemad sellest, mis materjalist on maja, vaid hoone turuväärtusest ning laenuvõtja maksejõulisusest.
Mullu küündis eluasemelaenu ja liisinguturu maht 5,7 miljardi kroonini, sellest 2,9 miljardit väljastas Hansapank.