• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,28%6 215,78
  • DOW 300,11%44 543,12
  • Nasdaq 0,73%20 351,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,28%6 215,78
  • DOW 300,11%44 543,12
  • Nasdaq 0,73%20 351,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 17.02.03, 11:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jaanuaris täitus riigieelarvest 7,90 protsenti

Riigieelarvesse laekus jaanuari kuu jooksul 3,037 miljardit krooni ehk 7,90 protsenti kavandatust.
Makse laekus jaanuaris 2,646 miljardit krooni ehk 7,93 protsenti.
Tulumaksu laekus kuu jooksul 463 miljonit krooni ehk 9,58 protsenti, sotsiaalmaksu 1,134 miljardit krooni ehk 8,13 protsenti, käibemaksu 701 miljonit krooni ehk 6,69 protsenti kavandatust.
Aktsiise laekus 328 miljonit krooni ehk 8,54 protsenti kavandatust. Aktsiisidest laekus alkoholiaktsiisi 9,27 protsenti, tubakaaktsiisi 7,22 protsenti ning kütuseaktsiisi 8,45 protsenti planeeritust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mittemaksulisi tulusid laekus 391 miljonit krooni ehk 7,75 protsenti. Kaupade ja teenuste müügilt teeniti 126 miljonit krooni ehk 9,43 protsenti. See sisaldas riigilõive 70 miljoni krooni ulatuses, laekumist majandustegevusest 47,9 miljoni krooni suuruses summas.
Tulu varadelt laekus jaanuaris 77 miljonit krooni ehk 6,26 protsenti kavandatust.
Ühe suurema muutusena seoses uue riigieelarve klassifikaatori kasutuselevõtmisega, kajastatakse sellest aastast esmakordselt tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Jaanuaris laekus toetusi 77,56 miljonit krooni ehk 4,23 protsenti aastaks kavandatust.
2002. aasta jaanuaris laekus riigieelarvesse 7,77 protsent aastaeelarvest.
Sellel aastal sisaldab riigieelarve esmakordselt tulude osas välistoetusi ja kulude osas finantseerimist välistoetuste arvelt summas 1,835 miljardit krooni.
2003. aasta riigieelarve tulude maht koos toetustega on 38,434 miljardit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele