Eile saatis Res Publica president Arnold Rüütlile korruptsioonialased parandusettepanekud allkirjastatavasse ühiskondliku kokkuleppe memorandumisse.
Erakond leiab, et kui ei lepita kokku võitluses korruptsiooniga, pole võimalik ka teistes valdkondades edu saavutada.
?Meie ettepanekud puudutavad poliitilise korruptsiooni, korruptsiooni ja poliitilise kultuuri käsitlemist rahvusliku kokkulepe osana. Nende küsimuste käsitlemata jätmine rahvusliku kokkulepe osana muudaks mõttetuks kogu leppe, sest see muudaks võimatuks olulised edasisammud teistes valdkondades,? lisas Res Publica esimees Juhan Parts kaaskirjas parandusettepanekule.
Res Publica ettepanek on täiendada esmaste valdkondade loendit, mille osas kokkulepe sõlmitakse 2 valdkonnaga: korruptsioonivastane võitlus ja poliitikute käitumispõhimõtted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti soovib Res Publica, et muu hulgas lepitaks kokku ka kavas võtta vastu ministrite ja kõrgemate ametnike vastutust reguleeriv seadus ning luua toimiv süsteem korruptsiooniriskide avastamiseks, põhjuste kõrvaldamiseks ning karistuste rakendamiseks Euroopa Liidu liikmesriigile sobivalt, lõpetada sundparteistamine, ning sätestada poliitikute eetikareeglid.
Res Publica ettepanek on memorandumisse lisada ka kõigi alla kirjutajate kinnitus, et nad näevad korruptsiooni kui majanduskasvu pidurdavat ning kodanike silmis riigi usaldusväärsust kahandavat tegurit ning et nad mõistavad hukka ametnike sundparteistamise. ?Osapooled tunnistavad, et seni ei ole Eesti Vabariigis suudetud rakendada selgeid kavu poliitilise iseloomuga ja riigivõimu otsustest kantud korruptsiooni takistamiseks. Osapooled deklareerivad, et suhtuvad leppimatult kõigisse poliitilise korruptsiooni ilmingutesse ning selle väljendusvormi avalikus teenistuses - sundparteistamisse,? seisaks Res Publica ettepanekute järgi homme allakirjutamisele tulevas memorandumis, kui teised osapooled neid aktsepteerivad.