• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 5000,22%6 384,95
  • DOW 300,03%44 648,1
  • Nasdaq 0,46%21 194,93
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 5000,22%6 384,95
  • DOW 300,03%44 648,1
  • Nasdaq 0,46%21 194,93
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,34
  • 21.02.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Erakonnad rahvuslikust kokkuleppest

Äripäev esitas jaanuaris erakondadele küsimuse, kas nad allkirjastavad Eesti Suurettevõtjate pakutava rahvusliku kokkuleppe täies mahus; ja kui ei, siis milliseid muudatusi nad selles teeksid. Erakondade vastused (laekusid toimetusesse jaanuari lõpus/veebruari alguses) on järgmised:
Kõik algatused rahvuslike huvide selgemaks määratlemiseks ja ühise kokkuleppe saavutamiseks on teretulnud. Isamaaliit on korduvalt tõstatanud vajadust tagada poliitilise kokkuleppe teel Eesti põhiliste rahvuslike eesmärkide järjepidev elluviimine. Ilmselt ei saa rahvusliku kokkuleppe saavutamist käsitada ühe algataja ettepanekute vastuvõtmisena või nendest keeldumisena. Usun, et Vabariigi President võiks olla sobiv isik rahvusliku kokkuleppe koordineerijana. Olen kohtunud sel teemal niihästi presidendi enda kui ka tema esindajatega. Isamaaliit soovitas rahvuslikku kokkuleppesse lülitada ka rahvusriigi, kodakondsuse- ja keelepoliitika valdkonna ning president oli sellega nõus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlasti ei ole rahvuslik lepe dokument, mille keegi koostab ja kõik kirjutavad alla. Toetame põhimõtteliselt leppe sõlmimist, aga lisaks suurettevõtjatele peavad juba leppe põhimõtete koostamises osalema ka erakonnad ja kindlasti ka olulisemad kolmanda sektori organisatsioonid. See eeldab põhjalikku läbirääkimist ja erinevate variantide analüüsimist.
Ühiskondliku leppe arutelu on tänaseks jõudnud tunduvalt kaugemale suurettevõtjate poolt alguses pakutust. Mõõdukad toetavad seisukohta, et kõik maksumuudatused tuleb kooskõlastada erakondade, ettevõtjate ja ametiühingute koostöös. Mõõdukad toetavad palgapoliitilise leppe sõlmimist (analoogid Soomes ja Iirimaal), mis tagab kõigi töötajate palgatõusu. Oleme selgel veendumusel, et ühiskondliku leppe kandepind peab olema võimalikult avar. Mõõdukad toetavad parteideülest kokkulepet Eesti strateegiliste küsimuste lahendamisel. Konsensuslik välispoliitika on ses suhtes hea eeskuju.
Rahvaliit tervitab suurettevõtjate algatust sõlmida rahvuslik kokkulepe. Oleme seisukohal, et kõik inimesed peavad osa saama ühiskonna heaolu tõusust. Kuid kokkuleppe sõlmimisel on mõtet vaid siis, kui sellesse on kaasatud kõik huvirühmad ? kellegi teadlik kõrvalejätmine vaid pingestab vastuolusid. Tuleb silmas pidada, et keegi ei kasutaks kokkulepet ära oma hetkehuvidest lähtudes. Praegu ei pea me kokkuleppe üksikasjalikku kommenteerimist õigeks, selles ilmnevaid erimeelsusi peavad poliitilised jõud arutama otse suurettevõtjatega, mitte ajakirjanduse vahendusel. Õige on hakata kokkuleppega tegelema pärast valimisi. Siis saab probleeme rahumeelselt arutada, leida huvirühmade tunnustatud esindajad ja vaadata tulevikku ilma erakondlike propagandistlike eesmärkideta.
Rahvusliku kokkuleppe sõlmimine enne Riigikogu valimisi ei ole võimalik, kuna erakonnad võivad seda ära kasutada oma valimiskampaanias. Erakonnad püüaksid enne valimisi kokkuleppe teksti suruda oma parteilised prioriteedid. Peame oluliseks, et leppe tekst oleks võimalikult konkreetne ja sisaldaks prognooside asemel konkreetseid samme, mille teostamine vajab erakondadeülest kokkulepet. Peamised punktid rahvuslikku kokkuleppesse on kajastatud meie valimisplatvormis. Peame vajalikuks rahvuslikku lepet sündivuse osas, mis hõlmaks lastekasvatamist toetava võrgustiku arendamist. Rahvuslik kokkulepe võiks taaskinnitada Eestile edu toonud proportsionaalsest tulumaksusüsteemist kinnipidamist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellest ettepanekust tuleb võtta välja põhiteljed, milles erakonnad peavad sõlmima pikaajalise poliitilise kokkuleppe. Et see kokkulepe peaks, siis ei saa seda sõlmida kiirustades ilma piisava eelneva ühiskondliku debatita.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele