Äripäev esitas jaanuaris erakondadele küsimuse, kas nad allkirjastavad Eesti Suurettevõtjate pakutava rahvusliku kokkuleppe täies mahus; ja kui ei, siis milliseid muudatusi nad selles teeksid. Erakondade vastused (laekusid toimetusesse jaanuari lõpus/veebruari alguses) on järgmised:
Kõik algatused rahvuslike huvide selgemaks määratlemiseks ja ühise kokkuleppe saavutamiseks on teretulnud. Isamaaliit on korduvalt tõstatanud vajadust tagada poliitilise kokkuleppe teel Eesti põhiliste rahvuslike eesmärkide järjepidev elluviimine. Ilmselt ei saa rahvusliku kokkuleppe saavutamist käsitada ühe algataja ettepanekute vastuvõtmisena või nendest keeldumisena. Usun, et Vabariigi President võiks olla sobiv isik rahvusliku kokkuleppe koordineerijana. Olen kohtunud sel teemal niihästi presidendi enda kui ka tema esindajatega. Isamaaliit soovitas rahvuslikku kokkuleppesse lülitada ka rahvusriigi, kodakondsuse- ja keelepoliitika valdkonna ning president oli sellega nõus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kindlasti ei ole rahvuslik lepe dokument, mille keegi koostab ja kõik kirjutavad alla. Toetame põhimõtteliselt leppe sõlmimist, aga lisaks suurettevõtjatele peavad juba leppe põhimõtete koostamises osalema ka erakonnad ja kindlasti ka olulisemad kolmanda sektori organisatsioonid. See eeldab põhjalikku läbirääkimist ja erinevate variantide analüüsimist.
Ühiskondliku leppe arutelu on tänaseks jõudnud tunduvalt kaugemale suurettevõtjate poolt alguses pakutust. Mõõdukad toetavad seisukohta, et kõik maksumuudatused tuleb kooskõlastada erakondade, ettevõtjate ja ametiühingute koostöös. Mõõdukad toetavad palgapoliitilise leppe sõlmimist (analoogid Soomes ja Iirimaal), mis tagab kõigi töötajate palgatõusu. Oleme selgel veendumusel, et ühiskondliku leppe kandepind peab olema võimalikult avar. Mõõdukad toetavad parteideülest kokkulepet Eesti strateegiliste küsimuste lahendamisel. Konsensuslik välispoliitika on ses suhtes hea eeskuju.
Rahvaliit tervitab suurettevõtjate algatust sõlmida rahvuslik kokkulepe. Oleme seisukohal, et kõik inimesed peavad osa saama ühiskonna heaolu tõusust. Kuid kokkuleppe sõlmimisel on mõtet vaid siis, kui sellesse on kaasatud kõik huvirühmad ? kellegi teadlik kõrvalejätmine vaid pingestab vastuolusid. Tuleb silmas pidada, et keegi ei kasutaks kokkulepet ära oma hetkehuvidest lähtudes. Praegu ei pea me kokkuleppe üksikasjalikku kommenteerimist õigeks, selles ilmnevaid erimeelsusi peavad poliitilised jõud arutama otse suurettevõtjatega, mitte ajakirjanduse vahendusel. Õige on hakata kokkuleppega tegelema pärast valimisi. Siis saab probleeme rahumeelselt arutada, leida huvirühmade tunnustatud esindajad ja vaadata tulevikku ilma erakondlike propagandistlike eesmärkideta.
Rahvusliku kokkuleppe sõlmimine enne Riigikogu valimisi ei ole võimalik, kuna erakonnad võivad seda ära kasutada oma valimiskampaanias. Erakonnad püüaksid enne valimisi kokkuleppe teksti suruda oma parteilised prioriteedid. Peame oluliseks, et leppe tekst oleks võimalikult konkreetne ja sisaldaks prognooside asemel konkreetseid samme, mille teostamine vajab erakondadeülest kokkulepet. Peamised punktid rahvuslikku kokkuleppesse on kajastatud meie valimisplatvormis. Peame vajalikuks rahvuslikku lepet sündivuse osas, mis hõlmaks lastekasvatamist toetava võrgustiku arendamist. Rahvuslik kokkulepe võiks taaskinnitada Eestile edu toonud proportsionaalsest tulumaksusüsteemist kinnipidamist.
Hetkel kuum
Poeketi käive kasvas kümnendiku
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellest ettepanekust tuleb võtta välja põhiteljed, milles erakonnad peavad sõlmima pikaajalise poliitilise kokkuleppe. Et see kokkulepe peaks, siis ei saa seda sõlmida kiirustades ilma piisava eelneva ühiskondliku debatita.
Autor: ÄP