- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peagi jõustuvad mitmed olulised muudatused käibemaksuseaduses
29. jaanuaril Riigikogu poolt vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seadus jõustub enamiku sätete osas 1. aprillist 2003. Käesolevas artiklis antakse ülevaade olulisematest muudatustest ning nendest muutustest, mille osas on maksumaksjatel küsimusi tekkinud.
Kui senini registreeriti isik, kelle maksustatav käive (välja arvatud kauba import) ületas kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, käibemaksukohustuslaseks piirmäära ületamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast, siis uue korra kohaselt registreeritakse isik käibemaksukohustuslaseks kuupäevast, mil tema maksustatav käive piirmäära ületas.
Näiteks kui isiku maksustatav käive (välja arvatud kauba import) ületab 250 000 krooni 5. aprillil 2003, registreeritakse isik käibemaksukohustuslaseks ning isikul on kohustus arvestada ja tasuda käibemaksu alates 5. aprillist.
Endiselt tuleb piirmäära täitumist arvestada üldise korra kohaselt, s.o varaseima hetke põhimõttel. Seega, kuigi füüsilisest isikust ettevõtja peab oma raamatupidamist kassapõhiselt, peab ta jälgima oma maksustatavat käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 8 toodud korra järgi.
Uue korra kohaselt peab isik, kelle maksustatav käive ületab kehtestatud piirmäära, esitama kolme tööpäeva jooksul maksuameti kohalikule asutusele avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena (praegu kehtiva seaduse järgi on aega antud 10 kalendripäeva). Maksuamet registreerib isiku ja kannab tema andmed käibemaksukohustuse kohta maksukohustuslase registrisse samuti kolme tööpäeva jooksul. Nagu eespool mainitud, isik kantakse maksukohustuslaste registrisse kuupäevast, mil tema käive ületas kehtestatud piirmäära.
Samas säilib käibemaksukohustuslaseks registreerimisel vabatahtlikkuse põhimõte ? kui isik tegeleb ettevõtlusega, saab ta esitada avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena ka juhul, kui piirmäär ei ole ületatud.
Nimetatud juhul registreeritakse isik käibemaksukohustuslaseks kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest (kuupäev, mil füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku esindaja tuleb maksuametisse ning esitab nõutavad dokumendid) või isiku poolt soovitud avalduses märgitud hilisemast kuupäevast.
Juhul kui avalduse esitaja soovis end registreerida maksukohustuslaseks avalduse esitamisest hilisema kuupäeva seisuga, kuid vahepealsel perioodil (enne tema käibemaksukohuslaste õiguste ja kohustuste tekkimist) ületab tema maksustatav käive kehtestatud piirmäära, siis peab isik esitama uue avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena tulenevalt piirmäära ületamisest. Vastasel juhul puudub tal teatud perioodil sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Kinnisasjade maksuvabal võõrandamisel ning mitteettevõtluseks või maksuvaba käibe jaoks kasutama hakkamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise kord sisuliselt ei muutunud.
Uue korra kohaselt on kauba eksportimisel käibe tekkimise ajaks päev, mil toimus esimesena kas kauba lähetus või kauba eest tasu saamine (KMSi § 8 lg 4).
Selle kohaselt maksuvaba postiteenuse mõistet kitsendati. Alates 1. aprillist on maksuvaba universaalne postisideteenus postiseaduse mõistes ning riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksete tegemine postiseadusega ettenähtud korras.
Hetkel kuum
Veel kehtiva seaduse kohaselt võib isik esitada avalduse enda registrist väljaarvamiseks vaid juhul, kui ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning tema maksustatav käive (välja arvatud kauba import) ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal 250 000 krooni. Alates 1. aprillist neid piiranguid enam ei ole. Isik võib taotleda registrist väljaarvamist, kui tema arvestuste kohaselt maksustatav käive (välja arvatud kauba import) järgneva 12 kuu jooksul ei ületa 250 000 krooni.
Toodud muudatus ei tohiks siiski tuua kaasa maksukohustuslaste registrist väljaarvamiste olulist suurendamist. Endiselt kehtib KMSi § 20 lg 6, mille kohaselt peab isik käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel tasuma käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on arvestatud käibemaksust maha arvanud. Seega ettevõtja ei ole alati huvitatud enda kustutamisest maksukohustuslaste registrist.
Käibemaksukohustuslaste registrist väljaarvamise korra lihtsustamine puudutab praktiliselt rohkem neid isikuid, kes teevad üksiku maksustatava tehingu, millega ületatakse kehtestatud piirmäär, ning on seetõttu kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslasena.
Näiteks registreerimise kohustus tekib juhul, kui isik (sh asutus) ostab mitteresidendilt konsultatsiooniteenust (s.o teenuse import), mille maksumus ületab 250 000 krooni. Samas, kui sel isikul puudub ettevõtlus ning pole kavandatud rohkem ka teenuseid importida, ei ole otstarbekohane jääda käibemaksukohustuslaseks, kuna ei teki ei maksustatavat käivet ega mahaarvatavat käibemaksu.
Autor: Sirje Pulk
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele