Kunagi olid ka Eestis ajad, mil ilma õpipoisist selliks ja sealt edasi meistriks arenemiseta polnud ametialane karjäär üldsegi mõeldav.
Just meistri käe all sirgus noorest õppurist oma ala asjatundja, kelle tööd hinnati ja tunnustati. Enamasti pärandati väärt ameteid edasi põlvest põlve, isalt pojale, emalt tütrele. Kogu kompetents ja know how jäi seega peresse ning tagas järjepidevalt leiva lauale. Veel tänagi viljeletakse sellist ametiomandamise ja õpetamise stiili mõnedel mitterariteetsetel aladel, kuid sugugi mitte ainult järglaste kaudu.
Levinum on siiski see, et koolipingis teooria omandatakse, seejärel näpuotsaga praktikat juurde tehakse ja siis ebalevalt tööturu lävel seistakse. Puhta lehena naljalt ettevõtted endale tööjõudu ei värba ? maksavad ju eelkõige kogemused. Alati on ja jääb olema alasid, kus kogemus on prioriteediks number üks ja kes kuidas oma vitsad hangib, ripub ära tema innukusest kogemusi hankida. Eriti kehtib see juhtivatel positsioonidel, kus koolipingist tõusnu oma heleroosa maailmavaatega tõenäoliselt ellu ei jääkski.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Enamik ettevõtteid sooviks oma ridades näha noori arenemisvõimelisi ning intelligentseid töötajaid, kes oleks samas ka kogemustega, usaldusväärsed ning omal alal kompetentsed.
Ülikoolides on sellise potentsiaaliga tudengeid küpsemas kogu aeg. Paljude nende nägemus tulevasest tööelust on aga hämar, valik on tehtud kas impulsside, juhuse või illusiooni põhjal.
Illusioone loob paljuski meedia. Nii tõdevadki kutse- ja karjäärinõustajad, et varasema advokaadi, juristi ja ärijuhi asemel igatsevad praegused lõpetajad õppida arhitektideks, sisekujundajateks, disaineriteks ja ajakirjanikeks. Need on alad, mis tunduvad ahvatlevad eneseteostuslikust aspektist ning on tänasel päeval hästi tasustatud. Selline on pilt, mis meedia vahendusel noortel erinevatest kutsetest tekib.
Karm tegelikkus jääb aga sisseastuja eest varju, kui tal just pole õnnestunud käia mõnel avatud uste või töövarjupäeval.
Nii nad siis istuvadki kooli lõpetanuna tööintervjuul ja on nõus töötama ka sootuks teisel alal, kuna tegelik seos nende isiksuse-ootuste-väärtuste ja õpitu vahel puudub.
Mõningatel juhtudel aklimatiseerutakse hästi, mõningatel on aga tulemuseks töökeskkonna ja isiku kokkusobimatus ning rahulolematus.
Värvates noori juba õpingute lõppfaasis, saame neile anda aimu valitud valdkonna sügavusest. Samas on nad lojaalseteks ja innukateks töötajateks, kuna motivatsioon ennast valitud valdkonnas positsioneerida on kõrge.
Valdkonda koolipingis omandavad tudengid on õige häälestusega, samas vastuvõtlikud ja eelarvamusteta. Neid on lihtsam ettevõtte kultuuri integreerida ja nende ametiprofiili kujundada kui juba kogemustega spetsialiste, kel tihtipeale väljakujunenud tööharjumused ning tööstiil.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
“Koos on parem mahtu suurendada”
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii saab ettevõte värske töötaja oma vajadusi silmas pidades välja koolitada ja suunata.
Tundub kulukas? Sugugi mitte. Eriti kui värvata tudengitest tööjõudu assisteerivatele (nt. turundus, suhtekorraldus, personalijuhtimine jms) positsioonidele või projektide raames. Kuna nende jaoks on õpingud samuti tähtsad, siis küsivad nad panuse eest kümneid kordi vähem kui mõni spetsialist selles valdkonnas ja peavad töötasu pigem meeldivaks taskurahaks. Töö saab aga tehtud kohusetundlikult ning lisaks sellele on tagatud pidev uute ideede juurdevool. Viimase eest eraldi maksta ei tule, sest selle osa tagab kool.
Tutvustustööd tudengite seas tuleks alustada huvi tekitamisest oma ettevõtte vastu. Siinkohal sobib nii koolidesse otse pöördumine, meediavahendusel kuulutamine kui ka kõikvõimalikud tudengimessid.
Üheks võimaluseks suhelda noortega silmast-silma juba nende õpingute ajal, on personalimess ?Võti Tulevikku?, mida korraldab juba 13-ndat aastat tudengiorganisatsioon BEST-Estonia. Seekordselt 11. Märtsil, 2003 Eesti Näituste messikeskuses.
Projekti pika toimumisaja jooksul saadud tagasiside nii osalenud ettevõtetelt kui ka tudengitelt näitab, et sellise dialoogi pidamine on hädavajalik. Samuti näitab projekti vajalikkust samalaadsete ettevõtmiste toimumise edukus ja pikaajalisus mujal Euroopas.
Personalimessil osalemise teeb ettevõttele atraktiivseks asjaolu, et projektis osalev noor on juba ette keskmiselt rohkem motiveeritud ja aktiivne. Ta on huvitatud kontaktiloomisest ning võimaluste kaardistamisest.
Lisaks kahekõne tekkimisele tuleks noori võtta kui tõenäolisi tulevikukonkurente või koostööpartnereid. Seega oleks positiivse kuvandi idanema panemine asjakohane, sest tulevikus kujundavad just nemad meie töökultuuri ja ?keskkonda, õpetavad ja värbavad meie järeltulijaid.
Kuidas nad seda teevad, on otseselt seotud sellega, kuidas oleme neid õpipoisist meistriks kujundanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Terje Veide
Hansapanga personalijuht
Kui pikaajalist kogemust omate tudengite värbamisel?
Aegede algusest saadik, enne Hansapanga ühenemist Hoiupangaga.
Millistele ametikohtadel peamiselt tudengitööjõudu kasutate?
Teller, sekretär, assitent. Firma suhtub nendesse kui tavatöötajatesse, kontroll on pisut suurem, tudengid läbivad ka samasuguse õppe, kui tavatöötajad juhendajaks on otsene juht.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Milliseid probleeme oskaksite välja tuua praktikantide värbamisel?
Pühendumine täistööajaga valmistab probleeme, nad pole valmis töötama pühendumisega ja oma suve nö. selle nahka panema. Tudengid peaksid panustama täiega, ent kohtab tudenglikku suhtumist, ka õppimine segab teinekord, nad pole õigesti hinnanud töökohta, kohustusi ja vastutust - pettumuseks on see, et nad ei saa suve vabaks, sestap leidub ka loobujaid.
Kui suur osa praktikantidest/tudengitest teiel hiljem tööle tuleb?
Kõik oleneb pakkumisest ja vajadusest, keskmiselt 100 suvekuudeks - niipalju kui on võimalusi, võetakse. Paljud tahavad tööle jääda - käivad ka mitu aastat järjest.
Milliseid positiivseid argumente oskate välja tuua koostöös praktikantidega
Nad on suured abimehed, lasevad oma töötajatel puhata, saavad hästi hakkama, kui võtavad seda kui väljakutset, toovad energiat, särtsu ja innovaatilisust
Mõned soovitused tudengitele, kuidas peaksid nad praktikakohta otsima ja mida tegema, et see koostöö õnnestuks? . Samuti järgi mõelda, mida soovitakse saada - kogemust, raha?
Lgeda "tule tööle" tudengite rubriiki:
www.hansa.ee/est/tuletoole_tudengitele.html
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eriala valik, võimalus testida, kas see on õige - mida see töö tegelikult tähendab, võimalus õpitut praktikasse rakendada (Hansapank värbab majandus- ja finantstudengid), osata leida eneseteostus ka telleri tasandil, teada, mida soovitakse saavutada, pühenduda!
Tihti on noorte ambitsioonid laes, peetakse tellerit madalaks positsiooniks, tahetakse kohe piimajõgesid ja pudrumägesid. Panga jaoks on see aga väga oluline amet, mitte võimalus noortel nö. jalga ukse vahele saada - peab tähtsustama seda ametipositsiooni, et hakkama saada.
Autor: Tiina Saar