Maanteede hooldus on üles ehitatud põhimõttel, et kus suurem liiklus, seal ka kõrgem hooldetase ja tihedam talihooldus. Kõikidele sõitjatele võrdsuse loomine on võimatu, sest kõikide maanteede hoidmine Tallinn-Tartu maanteega võrdsel tasemel on ebareaalne.
Talihoolde korraldamise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud tee seisundinõuded. Selle määruse alusel on maanteedele lähtuvalt liiklussagedusest ja tähtsuselt määratud nõutavad seisunditasemed ning talihoolde tegemine toimub tulenevalt nendest tasemetest. Eestis on kokku umbes 51 500 kilomeetrit maanteid, millest riigimaanteid on 16 500 kilomeetrit. Põhimaanteede ja suuremate tugimaanteede (liiklussagedus üle 3000 auto ööpäevas) nõutav seisunditase on 3, st katte või vähemalt sõidujälgede hoidmist talve jooksul lume ja jäävabana. Toimub nii libeduse- kui lumetõrje tegemine.
Liiklussageduse puhul alates 1000 autost ööpäevas on seisunditasemeks 2, mis tähendab, et tehakse nii lumetõrjet, kui ka pidevat libedusetõrjet, kuid eesmärgiks ei ole sõidujälgede puhtana hoidmine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ülejäänud maanteedel on kõige madalam seisunditase ehk 1 ja nendel teedel piirdub talihooldus põhiliselt lumetõrje tegemisega. Libedusetõrje tegemine toimub nn ohtlikel teelõikudel. Riigimaanteede talihooldeks kulub talve jooksul 80?90 miljonit krooni. Kaks kolmandikku sellest summast kulub kahe kõrgema seisunditasemega maanteedele. Sellised teid on kokku 4 500 kilomeetrit.
Seisunditasemele 1 vastavate maanteede kogupikkus on 12 000 kilomeetrit. Viimaste hooldustaset ei saa võrrelda põhi- ja suuremate tugimaanteede hooldustasemega, sest rahasummad, mida erineva seisunditasemega teedele on võimalik kasutada, erinevad kilomeetri kohta kuni kümme korda.
Kindlasti on selle aasta sulad põhjustanud probleeme paljudele maanteedel sõitjatele ja seda eriti kõrvalmaanteedel, kus eriti suverehvidega varustatud bussidel on olnud liiklemisega suuri raskusi. Väiksematel teedel sõitja peab oma sõitude tegemisel paratamatult arvestama, et tee võib ka pikema perioodi vältel libe olla ja libedusetõrjet tehakse vaid ohtlikes kohtades.
Seisunditasemele 1 vastavate teede suur osakaal on tingitud raha nappusest. Selleks, et kõigil bussiliinidega kaetud maanteedel saaks teha pidevat libedusetõrjet, kulub hinnanguliselt 50 miljonit krooni. Sellist summat Maanteeameti praeguses eelarves ei ole. Hetkel tehakse täiendavat libedusetõrjet väiksema liiklusega maanteedel muu tegevuse, eelkõige suvihoolde arvelt. Küll on esitatud taotlus 2004. a eelarves hoolde finantseerimise suurendamiseks, et tõsta kõrvalmaanteede bussiliinidega haaratud teedevõrgu hooldetaset.
Autor: Rain Hallimäe