President Arnold Rüütel julgustas kodanikkonda minema sel pühapäeval Riigikogu valimistele, mille eelhääletus on juba alanud.
«Usun, et Eesti kodanikud ei ole väsinud demokraatiast ega karda võtta vastutust ning teostavad 2. märtsil oma õigust kõrgeima riigivõimu kandjana,» ütles Rüütel eile Estonia teatrisaalis peetud kõnes.
«Kas Eestist saab Põhjamaade tüüpi solidaarsusel põhinev heaoluühiskond või riik, kus inimese saatus jäetakse üksnes nende eneste hooleks?» sõnastas Rüütel eile Eesti ühe tulevikuvaliku.
Ülimadal sündimus, paljude laste koolitee liialt varajane katkemine, ohtlikult suur kuritegevus, ühiskonna kiire kihistumine, 2300 vigastussurma aastas, ühiskonda seestpoolt enim hävitav alkoholism, suure osa tööealiste inimeste hirm kaotada töö, väikesed kulutused tervishoiule ja raviteenustele - nii loetles Rüütel oma riigi sisemisi muresid Eesti Vabariigi 85. aastapäeva kõnes, kirjutab Postimees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Seega on õigustatud küsimus, kas siis edukas Eesti riik ei hooli tegelikult oma kodanikest,» järeldas ta.
Presidendi kõne ligi kuuest leheküljest oli vaid napilt üks pühendatud rahvusvahelisele elule ja Eesti välispoliitikale. Rüütel tunnistas küsimust, mis saab Eesti suveräänsusest pärast liitumist NATO ja euroliiduga, kuid hoiatas, et suveräänsuse lihtsustatud käsitluses peitub oht sattuda isolatsiooni.
Eriliselt tähtsaks pidas Rüütel ÜRO autoriteedi säilitamist.
Kuigi Tartu rahu aastapäeval vastandus ta selgelt USA Iraagi ründamise plaanile, ei kordunud presidendi eilses kõnes mõte, et parem halb rahu kui võidukas sõda.
«Ei tohi säästa ühtegi võimalust, et toetada ÜRO otsuseid, nagu ka Ameerika Ühendriikide ja teiste NATO riikide ühiseid jõupingutusi maailma rahvastele suunatud võimaliku ohu kõrvaldamiseks,» jäi Rüütel üldsõnaliseks.