Kuidas käituda ettevõttes valuutariskiga?

Autorite poolt läbiviidud uurimus Eesti suuremate eksportööride ja importööride seas näitas, et 80 Eesti nimetatud ettevõtetest on vajadusel hinnanud ettevõtte valuutariski, kuid enamus ettevõtteid (52) teostab seda siiski suhteliselt valikuliselt, vastavalt vajadusele. Süstemaatiliselt hinnati valuutariski 28 ettevõttes. Võrdluseks: arenenud riikides hindab valuutariskile avatust süstemaatiliselt üle 90 ettevõtetest.

Peamaine ja praktikas enim rakendust leidnud kontseptsioon valuutariski hindamiseks on tehinguline valuutarisk (transaction exposure), mis hindab valuutakahjumi ohtu valuutapõhistest tehingutest tekkivate nõuete (debitoorne võlgnevus) ja kohustuste (kreditoorne võlgnevus) väärtuse muutuse tõttu. Kuna tehinguline valuutarisk on oma olemuselt lühiajaline, siis on seda ka lihtsam hinnata ja maandada. Tehingulist valuutariski mõõtvad ettevõtted nii Eestis kui ka teistes riikides kasutavad riski hindamiseks enim stsenaariumanalüüsi. Kuna autorite poolt läbiviidud uurimus näitas, et olulisemateks valuutariski allikateks olid valuutapõhised tulud ja kulud ning debitoorne ja kreditoorne võlgnevus, siis on ka põhjendatud olulisima ehk tehingulise valuutariski hindamine. Ettevõtted on avatud ka majanduslikule valuutariskile (economic exposure), mis hindab valuutakursi muutusest tulenevat mõju ettevõtte tulevasele käibele (s.h. rahvusvahelisele konkurentsivõimele) ja tulevasele ettevõtte poolt loodavale rahale. Erinevalt tehingulisest valuutariskist hinnatakse ettevõtetes majanduslikku valuutariski oluliselt vähem, kuna risk on olemuselt pikaajaline ja selle hindamine ning maandamine on komplitseeritumad. Reeglina ettevõtete valuutariski hindamine piirdub tehingulise valuutariski hindamisega ja valuutariski mõju hindamisega ettevõtte jooksva majandusaasta kasumile.

Kui valuutarisk on ettevõttes hinnatud ja see osutus suuremaks kui ettevõte seda saaks endale lubada (üle riskilimiidi), siis tuleb finantsjuhil leida võimalused ülemäärase valuutariski maandamiseks. Valuutariski maandas uurimuse kohaselt 74 ettevõtetest. Kuid siiski maandatakse valuutariski enamikus Eesti ettevõtetes valikuliselt ja ebaregulaarselt vastavalt valuutariski eest vastatava isiku subjektiivsele nägemusele tulevase valuutakursi muutuse suhtes. Valuutariski maandaja ei tohiks toetuda riski maandamisel oma spekulatiivsele nägemusele valuutariski tulevase muutuse suhtes.

Uurimuse tulemusena osutusid valuutariski maandamisel Eesti ettevõtetes tähtsuse järjekorras olulisemateks meetoditeks (mis on kooskõlas ka arenenud riikide ettevõtete praktikaga):

1. Kauplemine Euro baasil ? ostu- ja müügilepingud sõlmitakse teadlikult kodumaises valuutas.

2. Tuletisinstrumendid - peamiselt valuutaforward lepingud.

3. Valuutapõhiste tulude ja valuutapõhiste kulude ajaline ja koguseline sünkroniseerimine.

4. Ettevõtte valuutapõhiste varade ja valuutapõhiste kohustuste väärtuse vahe (netopositsiooni) vähendamine või neutraliseerimine.