• OMX Baltic−0,17%299,54
  • OMX Riga−0,12%888,37
  • OMX Tallinn0,11%2 063,48
  • OMX Vilnius−0,02%1 207,48
  • S&P 5000,21%6 257,13
  • DOW 300,45%44 223,41
  • Nasdaq 0,03%20 683,67
  • FTSE 1000,35%8 969,29
  • Nikkei 225−0,04%39 663,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%90,59
  • OMX Baltic−0,17%299,54
  • OMX Riga−0,12%888,37
  • OMX Tallinn0,11%2 063,48
  • OMX Vilnius−0,02%1 207,48
  • S&P 5000,21%6 257,13
  • DOW 300,45%44 223,41
  • Nasdaq 0,03%20 683,67
  • FTSE 1000,35%8 969,29
  • Nikkei 225−0,04%39 663,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%90,59
  • 05.03.03, 10:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eraülikoolide kadumine on loomulik nähtus (intervjuu Ain Heinaruga)

Haridusministeeriumi endise kõrgharidusosakonna juhataja Ain Heinaru sõnul on loomulik, et lähiajal veel erakõrgkoole tegevuse lõpetab.
Intervjuu praeguse Tartu Ülikooli bioloogia- ja geograafiateaduskonna dekaani, geneetikaprofessor Ain Heinaruga.
<b> Millise mulje jättis Concordia teile sel ajal, kui juhtisite ministeeriumi vastavat osakonda?</b>
Tol ajal oli ta üks paremini positsioneeritud erakõrgkoole. Ta oli orienteeritud välisturule, ingliskeelsele õppele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

<b> Kas Mart Susiga juhtunu oli teile üllatuseks?</b>
Üllatus see ei ole. Ma ei räägi majanduslikust poolest, seda peab selgitama audit. Tegelikult kogu maailmas ei pea erakõrgkoolidest vastu üle 10-15%. Ülejäänud üsna varsti kas kaovad või liituvad riikliku kõrgkooliga. Eestis see protsess osalt käib ja kindlasti läheb edasi. Näiteks mõni aasta tagasi pankrotistus kõrgkool LEX, kelle üliõpilased läksid samas moodustatud Veritasse.
<b> Miks teie arvates ikkagi Concordiaga nii läks, kui rahaküsimus välja jätta?</b>
Concordia oli olukorras, kus ta tahtis muutuda ülikooliks, kus on õppetöö kõrval tugevalt arenenud ka teadustöö. Selleks tal ressursse ei jätkunud. Nende ambitsioonid olid valed - tahtsid saada klassikaliseks ülikooliks, aga see neid alt vedas.
<b>Mida saab haridusministeerium teha eraülikoolide jälgimiseks?</b>
Haridusministeerium saab jälgida õppe kvaliteeti, aga mitte rahaasju. Et siiski paremini erakõrgkoole jälgida, on muudetud seadusi, millega erakõrgkool peab muutma end sihtasutuseks, mittetulunduslikuks ettevõtteks. Teatavasti varem loodud erakõrgkoolid olid kõik äriettevõtted, eesmärgiga omanikele kasumit teenida.
<b> Miks ikkagi teie arvates erakõrgkoolid lähiajal raskustesse satuvad?</b>
Tudengeid lihtsalt ei jätku, et olla majanduslikult efektiivne. Kui erakool luuakse, siis esimene, teine ja kolmas aasta tuleb tohutu kasum tavaliselt. Neljandal aastal juba avastavad omanikud, et õppejõudude palkamine maksab palju, tuleb kainenemine. Siis nad hakkavad tudengeid juurde võtma. Alla 25 inimese grupis pole efektiivne. Erakõrgkool, kus on alla 1500 tudengi, pole tegelikult majanduslikult tasuv. Kui aga on üle 1500 üliõpilase, on vaja tohutult lisateenuseid, mis nõuavad raha: raamatukogu, teadustöö võimalusi jne. See ongi peamine põhjus, miks erakõrgkoolid hakkama ei saa. Neil lihtsalt ei jätku selleks raha.Teine põhjus: erakõrgkoolid loodi omal ajal protestiks avalik-õiguslike kõrgkoolide vastu. Et pakkuda paindlikkumat ja huvitamat programmi, uusi erialasid. Nüüd on riiklikud kõrgkoolid sama häid programme pakkunud, vahe on kadunud ja seega ka algne põhjus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

<b>Palju on Eestis erakõrgkoole, kus on tudengeid üle 1500?</b>
Ongi vaid kaks: Concordia ja EBS.
<b>Kas aitab õppemaksu tõstmine?</b>
Kogu maailmas kehtib reeglina tava, et aastane õppemaks erakõrgkoolis jääb kahe-kolme keskmise kuupalga sisse. Selles mõttes oli Concordias õppemaks (kuni 50 000 krooni aastas - toimetus) kõrge. Concordia muidugi orienteerus välisõpilastele, kus selline õpperaha oli reaalne maksta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 0 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele