Kuidas tekkis teie tehnoloogiahuvi?
Juba koolipõlves meeldis mulle igatsugu aparaate meisterdada. Ülikoolis hakkasin esialgu õppima füüsikat eesmärgiga spetsialiseeruda astronoomiale, ent ühel hetkel tundsin, et ainult teaduse elevandiluust tornis istumine ei ole minu jaoks. Ma tahtsin oma teadmisi reaalselt ellu rakendada ning midagi ära teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti sammub telekommunikatsiooni valdkonnas kõrvuti arenenud maadega ja on paljudest eespool. Kas tunnete uhkust selle üle, et olete riigi praeguse positsiooni saavutamisele kaasa aidanud?
Hea tunne on tõesti. Eestil pole midagi häbeneda. Pigem vastupidi, eriti mis puudutab telekommunikatsiooni võrke, nende kvaliteeti ning pakutavaid lisateenuseid. EMT GSM võrku pean oma lapsukeseks. Läbi tegevuse ITL-is, sihtasutustes ja nõukogudes olen proovinud kaasa aidata kogu Eesti infoühiskonna arengule.
Kas järgite juhina kindlaid juhtimisteooriaid või lähtute rohkem intuitsioonist ja elukogemusest?
Teooriad on kasulikud ? need annavad juhile teoreetilise baasi ja kindlustunde ning pakuvad äratundmisrõõmu, et näe mina mõtlesin ka nii või et seda moodust olen ma juba ammu kasutanud. Isiklikult ma mingi teooria puhul näpuga järge ei aja, pigem toetun ikka elukogemusele ja intuitsioonile ning lähtun konkreetsest situatsioonist. Kui aga vahel juhtub, et intuitsioon ja ratsionaalne mõistus erinevaid otsuseid dikteerivad, siis tuleb lasta neil omavahel natuke vaielda ning üldjuhul jääb siiski võelale parim variant.
Kas töö on teile ühtlasi ka hobi?
On küll. Olen oma ala fänn. Naudin oma tööd ja arvan, et kui sa saad tegelda valdkonnaga, mis sind huvitab, siis tuleb ka edu. Mulle on alati meeldinud tehnoloogia ning selle rakendamine. Olen hands on-tüüp.
Millega on olnud juhiametis kõige raskem kohaneda?
Sellega, et ettevõtte kiire kasvu ja keskkonna kiire muutumise tõttu ei ole võimalik kõiki tehtavaid otsuseid kontrollida ja mõjutada ning kõigi strateegiate kujundamisel määravat rolli mängida. Need on tulnud asendada delegeerimise ja ajaplaneerimisega.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Olete olnud EMTga seotud juba palju aastaid ja ettevõttel läheb üha paremini. Kuidas näete EMT ja enda tulevikku?
EMT areng on olnud tõesti kiire ning tulemused head. Väikesest tiimist on välja kasvanud Eesti maastaabis arvestatava suurusega edukas firma. Praeguseks on EMT jõudnud stabiilsema arengu faasi, kus otsustele eelnevad sügavam ja pikem analüüs ning planeerimine, märksõnadeks kvaliteet, efektiivsus, teadmiste juhtimine. Samas jätkub kiire tehnoloogiline areng koos kogu telekommunikatsiooniäri väärtusahela muuutumisega, kus hetkekski lõdvestuda ei tohi ja kus loovuse peatumine tähendaks kiiret allakäiku.
EMT on hea ja arendav tööandja. Samas olen mõelnud, et päris huvitav oleks vahepeal iseendale tööandjaks olla. Aga küllap jõuab sedagi, kiiret ei ole.
Olete olnud EMT peaspetsialist ja praegu olete arendus-ja tehnoloogiadirektor. Kumb amet tundub rohkem sobivat?
Tunnen ennast praegusel positsioonil oluliselt paremini, aga mulle tundub, et neid ameteid on raske omavahel võrrelda, sest alustasin aastate eest ju hoopis teistsuguses firmas. Mulle meeldib asju reaalselt ellu viia ja neid laiemalt ette võtta. Töötasin kunagi ka Teaduste Akadeemias ja kuigi töö mulle iseenesest meeldis, pole kusagil asutuses omaette nokitsemine lihtsalt minu jaoks.
Milline on teie arvates hea juht?
Inimene, kes paneb kasulikud sündmused juhtuma, samal ajal tunnetades enda võimete piire ning lastes teistel teha neid tegusi milles nemad on parimad. Hea juht suudab saavutada maksimaalse võimaliku tulemuse optimaalse koguse energia ja minimaalse koguse negatiivsete emotsioonidega, mis paratamatult juhtimisotsuste kaasnähtusena firmas ja teda ümbritsevas keskkonnas tekivad.
Telekommunikatsiooni valdkond areneb tormiliselt. Kuidas te ennast juhiameti kõrvalt kõige toimuvaga kursis hoiate?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eks see muutubki üha keerulisemaks, kui spetsialisti tööd enam ei tee, aga ma õpin regulaarselt. Näiteks loen iga päev tund aega erialaajakirju ja uurin mida teevad teised sama sektori firmad. Olles spetsialistist muutunud generalistiks tuleb omada head ?helikoteri vaadet?, ehk siis tunnetada uute tehnoloogiate ja nendega seotud ärimudelite elujõulisust ja rakendusvõimalusi. Ilma sellist tunnetust arendamata jääksin ma kohe rongist maha ega saaks enam varsti aru, millest jutt käib. Sellisel puhul aga pole võimalik ettevõtet juhtida ja arendada.
Olete õppinud TÜs füüsikat, lõpetanud TTÜ raadiotehnikuna ning magistrikraadi omandanud Göteborgis digitaalkommunikatsiooni alal. Kui paljut te nendest teadmistest praeguses ametis kasutate?
Iga aastaga ikka vähem ja vähem, kuigi pean tunnistama, et sain ülikoolidest väga hea põhja baasteadmistes. Hetkel aga tõuseb rohkem praktilist tulu eelmisel aastal Londoni ärikoolis omandatud nippidest.
Millised isikuomadused on teil aidanud jõuda teie praegusele positsioonile?
Minus on nii filosoofi kui ka tehnokraati, aga kõige olulisemad omadused on arvatavasti sihikindlus ja positiivsus. Minu jaoks näib maailm avatud ja positiivne paik. Arvan, et juhi jaoks on see oluline. Nii tulevad ka teised kergemini kaasa. Ma ei ole niivõrd liidripositsioonidele püüelnud kuivõrd mind on nendele valitud. Nii on see olnud juba koolipõlvest peale. Ja mul ei ole midagi selle vastu, et see just nii on.
Andres Haamer, Overalli omanik ja juht ning ITL president
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõnu Grünberg on mees, kellega koos võib julgelt asjalikke ja tõsiseid tegusid ette võtta. Mul on positiivne kolmeaastane koostegutsemise kogemus Tõnuga ITLi juhatuses.
Tõnu erialalised teadmised ja organisatsioonilised oskused on meie ühistes ettevõtmistes alati väga vajalikud olnud.
Tõnu on alati valmis olnud võtma enda kanda ka neid ülesandeid, mis otseselt tema eriala ja tööga seotud ei ole, kuid ühiskondlikus tegevuses kõigi huvides tähtsad on.
Tõnu on aktiivne kaasamõtleja, konstruktiivsete mõtete esitaja ning hea kokkuvõtete tegija.
Tõnuga pole probleem arukaid tegusid korda saata.
Autor: Edith Kiilmaa