Maksuamet proovib pääseda käibemaksu tagastamisest

?Põhiliselt kurdetakse aga ikka seda, et maksuamet pöörab nõuded ettevõtetele, kes on heal järjel ja kust on midagi saada,? märkis ta. Kui ühel pool on firma, kes ei ole makse maksnud, siis nõutakse käibemaks sisse korralikult ettevõttelt, selgitas Teder. Ta nõustus, et maksuamet õigustab seda teguviisi võitlusega riiulifirmadega tehtud libatehingutega. ?Aga samas ei ole milleski süüdi isik, kes on tehingu teinud korrektselt ja heausklikult, kontrollides maksuameti andmebaasist, et teine pool on käibemaksukohustuslane,? põhjendas ta. ?Analoogilise lähenemisega on löögi alla sattunud terved tööstusharud.? Näiteks võib tuua vilja müügi, ehituse, puidu ja metsaga seotud firmad, lisas ta.

Küsimusele, kas kahtlustatavate riiulifirmade äripartnerite vastu minnes ei või pahatihti maksuameti tangide vahele jääda ka ausad ettevõtjad, väitis Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, et küsimuse käsitlus on natuke naiivne. ?Kes ennast ikka süüdi tunnistab, enne kui see faktidega tõestatud on,? rääkis ta. Sõerd toonitas, et kriminaalasjade arv, mida 2001. aastast menetleb MUK, ei ole kasvanud. Seetõttu on arusaam, et enammakstud käibemaksu kinni pidamise nimel rohkem kriminaalasju algatatakse vale. ?MUKi tegevuse alguses oli üle võetavate kriminaalasjade arv 78, ja praegune jääk on samuti 80 ringis,? täpsustas ta. Küll aga on kasvanud maksuameti keksaparaadis vaidlustatavate ettekirjutuste arv. ?Võrreldes 1998. aastaga on see kasvanud kaheksa korda,? lausus ta. ?Põhjuseks on maksuameti kontrollitöö intensiivistumine ning samas on aru saadud, et keskaparaadis vaidlustades saab küsimusele kiiremini sama lahendi, mis ta kohtuski saaks,? selgitas Sõerd. Ta lisas, et umbes 50-60 vaidlustatud ettekirjutustest jäävad jõusse. Kohtuvaidlustest, võidab maksuamet 70.

Varifirmade partneritele pööratakse aga Sõerdi sõnul nõue siis, kui on näha, et kaupu ja teenuseid ei ole saadud üldse, või siis arvel nimetatud isikutelt. ?Tavaliselt on heal järjel olev ettevõte ja varifirma omavahel seotud ning nii tegeletakse maksudest kõrvale hoidmisega,? lausus ta.

Valitsus lubas teisipäeval ka tänavuseks maksuametile tulemuspalka. Selleks peab maksuotsuste alusel riigieelarvesse laekunud summa ületama viimase viie aasta keskmist, st 140,5 mln krooni.

Mullu esimese poolaasta tulemuste põhjal eraldati maksuametile selleks ligi 10 mln krooni. Jõulude ajal eraldati maksuametile 4,9 mln krooni nn edukustasudeks ja veel III kvartali tulemuspalkade maksmiseks veel täiendavalt 1,7 miljonit krooni.

Eile oli riigikohtus arutusel ASi ABTG kassatsioonkaebus maksu-ameti otsuste tühistamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks, millega kohustada maksuhaldurit tagastama enammakstud käibemaksu summa ja sellelt arvestatud intress.

- 27.04.01

AS ABTG taotleb 5,5 miljoni krooni ulatuses enammakstud käibemaksu-summa tagastamist