Tallinna vabaduskella kavandite järgi peaks 20. augustiks Kaarli puiestee algusesse kerkima üle 30 meetri kõrgune torn.
31,5 meetri kõrgust raudbetoonist kellatorni pakub Kaarli puiestee kahe sõidusuuna vahele võistlustöö «Veebruar». Torni otsas on seieritega kell, mis näitab jooksvat aega, kirjutab Postimees.
Lisaks on samba sisemuses väike pühamu, kus on neli ekraani. Üks neist näitab aega alates Eesti iseseisvumisest 1918. aastal ja teine Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal. Ülejäänud kaks ekraani näitaks ajaloolisi filmikaadreid.
Kellatorn maksaks 2,5 miljonit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Igor Volkovi sõnul laekus vabaduskella konkursile kokku üheksa ettepanekut, millest vastasid nõutud tingimustele vaid kolm.
Peale «Veebruari» läbis konkursisõela veel võistlustöö «Kolm triipu». See pakub samuti kellatorni, mille otsas seieritega kell.
Lisaks on kellakompleksis suur betoonsein, mille ühel poolel jookseb numbritena aeg iseseisvumisest ja teisel poolel taasiseseisvumisest. Iga minuti läbisaamist tähistab kell väikese heliga ning iga täistundi vastava arvu kellalöökidega.
Selle vabaduskella hinnaks pakuvad autorid ilma käibemaksuta 1,96 miljonit krooni.
Kõige odavam, 1,5 miljonit krooni maksev kell on konkurentsi jäänud töödest välja pakutud võistlustöös «Kaks». See näeb Kaarli puiestee algusse ette ühe sinise terastoru ja ühe paeplaatidega kaetud samba püstitamist.
Mõlemad küüniksid 12 meetri kõrgusele ning nende otsas oleks otse üles suunatud pro?ektor, et pimeduses voogaks jõuline valgusvihk tumedasse taevasse.
Mõlema torni otsas oleksid seieritega kellad, mis näitavad jooksvat aega, madalama samba küljes olevad kellad näitaksid aega alates iseseisvumisest ja taasiseseisvumisest.