Tähtsaim aspekt, mida tasub meeles pidada on asjaolu, et kauplemine teiste EL riikidega, ja peale liitumisprotsessi ka kõigi praeguste kandidaatriikidega, ei ole enam väliskaubanduses toimuv protsess, vaid osa Euroopa Liidu siseturust.
Euroopa Liidu väliskaubandus põhineb tolliliidul, mis tegelikkuses kujutab endast ühesugust reeglite kogumikku kauplemiseks EL siseturul ning teiselt poolt ka kolmandate riikidega. Eesti astumisega tolliliitu muutuvad meie väliskaubanduses rakendatavad meetmed, meie senine liberaalne kaubanduspoliitika asendub protektsionistlikuga, eriti avaldub see põllumajandussaaduste ja ?toodete ning tekstiili osas, samuti aga ka terase osas. Keskmine tollimäär Euroopa Liidus on 17,3 , ent erinevate kaubagruppide osas esineb küllaltki suuri kõikumisi. Rakendatakse ka nn. Kaskaadiefekti, mille kohaselt on lõpptoodetele kehtestatud tollimaksud suuremad ning pooltoodetele ja toorainetele väiksemad. Lihtsustatult võib öelda, et praeguse EL liikmesriigi ettevõtjaga kauplev Eesti ettevõtja võidab, kolmanda riigi ettevõtjaga kauplev Eesti ettevõtja kaotab.
Kui tuua esile suuremaid positiivseid muutusi Eesti ettevõtjatele, siis esmalt võiks mainida asjaolu, et kindlasti avarduvad ekspordi võimalused. Kaovad kõik koguselised ning tariifsed tõkked Eesti kaupade ekspordile Euroopa Liidu riikidesse. Samas suurenevad kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ning väheneb konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Seeläbi võidavad eelkõige Eesti tootjad, sest maailmaturu hinna asemel hakkab Eestis kehtima maailmaturu hinnast kõrgem Euroopa Liidu siseturu hind. See lubab omakorda tõsta Eesti tootjatel hinda ning saada täiendavat kasumit. Seoses sellega võib eeldada, et stabiliseerub ka Eesti üldine investeerimiskliima ning seoses EL ühisturu ühe alustala inimeste, teenuste, kaupade ning kapitali vaba liikumisega, paraneb ka üldisemalt ressursside kättesaadavus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üldjuhul peaksid vähenema ka mitmesugused bürokraatlikud tõkked nagu näiteks tollikontroll, kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse, seega võiks eksportivate ettevõtete arv Eestis suureneda. Mainimata ei saa jätta ka Euroopa Liidu abi läbi struktuurfondide regionaalarengule, mis taas võimaldab ka kohalikel ettevõtetel oma toodete spetsiifikat ning kohalikku tootmisprotsessi efektiivsemaks kauplemiseks edendada. Eeldatav on ka, et järjest enam kasvab Eesti eksportkaupade osas valmistoodangu osakaal võrreldes toormaterjalidega, importkaupade osas võib täheldada vastupidist trendi.
Eesti ettevõtjatele negatiivse poole pealt võiks välja tuua asjaolu, et kahtlemata tekitab ettevõtjatele probleeme ühtsete nõuete olemasolu toodetele EL siseturul ning sellega seotud täiendavate investeeringute vajadus. Samuti on Eestis oodata teatav hinnatõus osade kaubagruppide osas ning samuti ka teatud kaubavoogude ümbersuundumist ühisturu tarbijatele. Nii näiteks on üldteada, et Ukraina on üks neist turgudest, kus Eesti eksporditingimused halvenevad. Samuti on peale Euroopa Liiduga liitumist tõenäoliselt raskem otseselt importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest. Üheks potentsiaalseks ohuks võiks olla ka see, et ELiga ühinemine võimaldab välisfirmadel Eesti turule siseneda märgatavalt jõulisemalt kui seda senini on tehtud. See aga võib viia olukorrani, kus Eesti ettevõtjad võivad konkurentsis oluliselt suurematele ning rikkamatele ettevõtluskontsernidele alla jääda.
Olulisemateks probleemseteks valdkondadeks, mis Eestis EL väliskaubanduse rakendamisel eksisteerivad, on terasetooted, banaanid, suhkur, autod ning koduelektroonika. Nii näiteks on teraseimpordil oluline silmas pidada asjaolu, et EL rakendab terasele impordikvoote, millest tuleb kinni pidada. Ka kõikide teiste nimetatud kaubagruppide puhul eksisteerivad oma spetsiifilised nõudmised, mida edaspidi järgida tuleb.
Seoses tollimaksude rakendamisega Eestis kaasneb ka mõningane hinnatõus Eesti toiduaineteturul. Kuigi tänasel päeval on Eesti keskmine toidukaupade hind juba 69 EL keskmisest, on siiski oodata teatud kaupade märkimisväärset hinnatõusu nagu näiteks või, loomaliha, suhkur, munad.
Eesti ettevõtja jaoks muutub mõningal määral ka suhtlemine Venemaaga. Venemaa ekspordist läheb juba praegu 35 Euroopa Liitu ning uute kandidaatriikide liitumisel jõuab see number isegi 50. On oodatav, et kaubandussuhted Venemaaga paraneksid oluliselt peale Venemaa liikmekssaamist Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ent selles osas veel konkreetsus puudub.
Autor: Kristina Tshistova