- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,89%41 015,04
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,89%41 015,04
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,63
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõhvi vangla ehitusele panevad aluse rahaturufondi osakud
Läinud nädalal tehtud valitsuse korralduse kohaselt suunatakse Riigi Kinnisvara aktsiakapitali suurendamiseks 82 000 Hansa Aktiva Juhtimise poolt valitsetava Hansa Rahaturufondi osakut, mille nimiväärtus on kokku 82 miljonit krooni.
Praegu veel Hüvitusfondi omanduses olevad osakud lähevad Riigi Kinnisvarale üle riigipoolse mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali laiendamiseks. Selle tulemusena suureneb Riigi Kinnisvara aktsiakapital enam kui 582 miljoni kroonini.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Enn Teimann ütles, et Riigi Kinnisvara paneb talle üleantavad osakud müüki ning teenitava rahaga alustatakse Virumaa vangla rajamist Jõhvi külje all.
Teimanni sõnul on Jõhvi kavandatav vangla hiljuti Tartus valminud vanglast suurem, mõeldud 1000 vangile. Kogu vanglakompleksi ehituslikuks maksumuseks on praegu planeeritud 410 miljonit krooni.
Uus vangla võtab enda alla 12 hektarit. Hetkel on pooleli maa mõõtmine ning projektülesande koostamine. Veel selle aasta lõpuks peab uue vangla projekt valmis saama ning siis alustatakse ka ehitustöödega. Jõhvi vangla loodetakse valmis ehitada 2005. või 2006. aastaks.
Rahaturufondi osakute ülemineku sätestanud valitsuse korralduses on miskipärast punkt, mis ütleb, et kui Hüvitusfond ei ole 1. maiks 2003 fondi osakuid rahandusministeeriumile üle andnud, siis kaotab see korraldus kehtivuse.
Enn Teimann ei osanud öelda, miks selline punkt sinna tekkis. Juhul kui osakud Riigi Kinnisvarani ei jõua, ei saa alustada ka vangla ehitamist, lisas ta.
Hüvitusfondi juhatuse esimees Madis Raidma kinnitas, et kõnealused osakud on hetkel veel Hüvitusfondi omanduses ning nad on juba kindlalt arvestanud nende üleandmisega.
Raidma ütles, et rahaturufondi osakute üleandmise võimalikkus ei ole mingil moel seotud praegu pooleli oleva Maapanga ja Hüvitusfondi kohtuvaidlusega, kus pankrotistunud pank on esitanud ligi 100 miljoni kroonise nõude. Tallinna linnakohus on panga nõude juba rahuldanud, ringkonnakohtu otsust on oodata selle nädala lõpus.
Hüvitusfondi juht nentis, et ehkki vaidlus Maapangaga pole veel lõppenud ja ilmselt jõuab see veel ka riigikohtusse, on nad arvestanud selle nõude võimaliku rahuldamisega.
?Meil on olemas raha nii Maapanga nõude võimalikuks rahuldamiseks kui ka rahaturufondi osakud, mis me peame läbi rahandusministeeriumi Riigi Kinnisvarale üle andma. Sellega mingeid probleeme ei ole ega teki,? kinnitas Raidma.
Hetkel kuum
Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali kommenteeris, et valitsuse korralduse kõnealune punkt on pigem juriidiline nüanss ning lisati sinna juhuks, kui ootamatult ilmneks, et Hüvitusfond on need osakud juba maha müünud.
Jõhvi vangla ehituse edasise finantseerimise kohta ütles Tali, et see on juba riigi otsustada. Ilmselt jõuab Jõhvi vangla rahastamine ka järgmise aasta riigieelarve eelnõusse, edasine oleneb aga juba parlamendist. Tali sõnul ei saa Riigi Kinnisvarale panna kohustust ajada oma laenukoormus suureks vaid pelgalt seepärast, et üks uus vangla on tarvis valmis ehitada.
Enn Teimann oli sama meelt, et raha vangla ehitamiseks peab tulema ikkagi riigilt kui tellijalt.
Riigi Kinnisvara ASile on mõne aastaga üle antud enam kui 70 kinnistut, millest kümmekond on praeguse seisuga maha müüdud. Üks viimaseid müüdud objekte oli ka Keila-Joa puhkekeskus. Kogu müük on toimunud avalike enampakkumiste teel ning müüki on pandud vaid need objektid, mille järele riigil puudub vajadus.
Enn Teimann sõnas, et lähiajal on Riigi Kinnisvara omandusse lisandumas veel umbes kümme praegu keskkonnaministeeriumile kuuluvat objekti. Suurematest ehitustest on Riigi Kinnisvaral praegu käsil Tallinna Ida politseijaoskonna uue hoone rajamine Lasnamäel ning keskkriminaalpolitsei uute ruumide renoveerimise lõpuleviimine Tööstuse tänaval.
Kalevi ruumide rentimisega Tallinna politseile pole Riigi Kinnisvaral mingit pistmist, tõdes Teimann. ?Riigi Kinnisvara on ju vaid üks võimalikest variantidest riigi- ja munitsipaalasutuste kinnisvaraprobleemide lahendamisel,? selgitas ta.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele