Ei anta endale aru, et kõik vananeb ja kulub, sealhulgas elektripaigaldis. Aastakümneid ei ole elektripaigaldistele tähelepanu pööratud ja kui midagi ongi juhtunud, siis on piirdutud vaid avarii kõrvaldamisega. Enamik ettevõtjaid on kokkuhoiu huvides loobunud hoolduselektrikest, pannes nende kohustused ?kõikeoskavale? torumehele. Tulemusena on elektripaigaldiste tehniline seis väga vilets. Minnalaskmistes selguse saamiseks on seadusandja elektriohutusseadusega teinud kohustuslikuks elektripaigaldiste tehnilise kontrolli (va eluruumides) ja kehtestanud korralise kontrolli tähtajad ning perioodsuse. Esimese ja teise liigi elektripaigaldiste kohustusliku korralise kontrolli tähtaeg oli 1.jaanuar 2001. Kolmanda liigi paigaldiste (eelkõige siis peakaitsme nimivooluga 35A ja vähem) tähtaega pikendati 1.juulini 2004. Perioodsus on esimesel liigil kolm aastat, teisel viis aastat ja kolmandal kümme aastat.
Seega ? lugupeetud ettevõtjad ja juhid, kelle ehitised ja hooned kuuluvad esimese ja teise liigi elektripaigaldiste hulka (sh need, kus madalpinge peakaitsme nimivool on üle 35 A), tähtaeg on juba ammu möödas. Kui te ei ole oma ehitise elektripaigaldist veel kontrollida lasknud, olete seaduserikkujad ja riskite nii inimeste kui vara ohutusega, aga ka sanktsioonide rakendamisega. Juriidilisele isikule ulatuvad trahvid 50 000 kroonini. Kui aga midagi juhtuma peaks, siis on põhjust küsida seaduse nõuete mittetäitmise kohta. Juhtub aga pea iga päev. Statistika järgi süttib elektrist rohkem kui üks ehitis päevas.
Kontrolli tellimise kohustus on pandud omanikule või tema volitusel valdajale (seega ka ettevõtte juhtkonnale). Ei maksa oodata, et inspektor ise uksele koputab, nagu see nõukogude ajal oli. Nõnda kui auto ülevaatuse, tuleb elektripaigaldistegi kontrollimine ise organiseerida. Korralist tehnilist kontrolli saab tellida ettevõtjatelt, kes on selleks õigustatud. Elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostajad on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi interneti koduleheküljel riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris (RETTER). Korralise tehnilise kontrolli kord ja nõuded nii omanikele kui kontrolli teostajatele on toodud majandusministri määruses 28.06.2002 nr 35 (RTL 2002, 76, 1173).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tehniline kontroll koosneb reeglina kahest olulisest osast ? elektripaigaldise kontrollmõõtmiste tegemisest ja inspektori poolt teostatavast kontrollist. Kumba enne teha, otsustab tellija. Mõõtmised on aga omaette töö, mida kõik kontrollifirmad ise ei teostagi. Nimelt peavad kontrollmõõtmiste laborid olema akrediteeritud ja inspektor tohib aktsepteerida vaid selliste laborite mõõteprotokolle. Inspektori poolt teostatav kontroll seisneb visuaalkontrolli toimingute teostamises (kilpide, juhtmete, kaablite jm ülevaatus) ning dokumentatsiooni ja käidu nõuetekohasuse kontrollis.
Käit on teatavasti elektripaigaldise kasutamine, hooldamine, korrashoid e endise sõnaga eksplutatsioon. Käiduga seoses on vajalik veel teada, et madalpingelisele elektripaigaldisele peakaitsme nimivooluga üle 100 A peab olema määratud pädevustunnistusega käidukorraldaja.
Tehnilise kontrolli kohta koostab inspektor tellijale aruande, kus tuuakse punkthaaval välja nii nõuetele vastavus kui ka puudused, mis vajavad kõrvaldamist. Nii saab omanik teada, mida tal tehniliselt ning mida organisatsiooniliselt või dokumentatsiooni osas eelkõige korrastada on vaja. Seejuures tasub teada, et elektripaigaldis peab vastama vähemalt tema ehitamise ajal kehtinud eeskirjade nõuetele. Kartus, et kontrolli hetkeks peab kõik korras olema on asjatu, sest tehnilise kontrolli teostajad ei oma õigust trahvimiseks. Seda saab teha vaid Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Puuduste kõrvaldamise järelkontroll on reeglina lühiajaline ega ole seega kallis.
Eestis kehtestati Elektriohutusseadus 1999. aastal ning seda uuendati eelmisel aastal (RT I 2002, 49, 310; 110, 659). Et erinevad ehitised ja nendes sisalduvad elektripaigaldised on erineva ohutasemega, siis jaotab seadus need esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks.
Esimesse liiki kuulub elektripaigaldis, mis asub: 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teise liigi elektripaigaldis on: 1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure; 4) kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit; 5) üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis.
Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis
Esimese ja teise liigi elektripaigaldiste kohustusliku korralise kontrolli tähtaeg oli 1.jaanuar 2001. Kolmanda liigi paigaldiste (eelkõige siis peakaitsme nimivooluga 35A ja vähem) tähtaega pikendati 1.juulini 2004. Perioodsus on esimesel liigil kolm aastat, teisel viis aastat ja kolmandal kümme aastat.
Autor: Tõnis Mägi