- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,69
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrgharidus ? erisoodustus või riigi alustala?
Tulumaksu vähendamise, lastetoetuste tõstmise, elukeskkonna turvalisuse ja erakondade valimiskampaaniast tuttavate punktide vahelt on koalitsiooniläbirääkimistel kõneldust raske leida päikesekiirt ettevõtja jaoks. Üks olulistest valupunktidest läbi aegade on ettevõtjale olnud töötaja tasemekoolitus.
Viimasel juhul tuleb tööandjal tulumaksuseaduse kohaselt maksta õpingutele kulunud summadelt erisoodustusmaksu ja sellele lisaks kogusummalt sotsiaalmaksu. Ehk igalt oma töötaja haridusse, võimalik, et ka haritusse, investeeritud kroonilt on ettevõtja sunnitud tasuma riigikassasse täiendavad 80 senti.
Tänapäeva konkurentsitingimustes on äärmiselt tähtis, et ettevõtte personal oleks oma eriala hästi tundvad spetsialistid. Kuid kas see on piisav? Kindlasti mitte, sest informatsiooniajastu kõrgtehnoloogilises maailmas läbilöömiseks tuleb ettevõtjal end ja oma töötajaid järjepidevalt täiendada paljudes erinevates valdkondades.
Ärgem unustagem ka seda, et ettevõtte töötajad on motiveeritud ja edule orienteeritud vaid sel juhul, kui nad suudavad mõista, mida ja milleks nad teevad. Tarkus on aga kallis vara. Paljud ettevõtjad on mõistnud, et haritud töötaja tagab ettevõtte püsimise ja edu ning on seetõttu valmis ka toetama inimeste püüdlusi parema hariduse poole. Kuid kas ka riik tunnustab ja toetab edumeelsete ettevõtjate igati tänuväärset osalemist meie kodanike harimisel?
Mullu novembris Tallinnas ja Harjumaal Tartu Ülikooli Õigusinstituudi üliõpilaste läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et valdav osa (89) küsitletud tööandjatest peab tähtsaks kõrgharidusega inimeste osakaalu kasvu nii Eesti Vabariigi kui oma ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohast.
Hinnangutes seadusandlusele ja maksusüsteemile olid ettevõtjad üsna sarnasel seisukohal ? enam kui 80 vastanutest leidis, et kehtivad seadused ei soodusta kõrgharidust omandava töötaja toetamist ettevõtja poolt.
Tähelepanuväärne on aga fakt, et valdav osa ettevõtjatest ei leidnud, et õppemaksu tasumine kõrgkoolis õppiva töötaja eest oleks erisoodustus, mis tuleks riigi poolt maksustada.
Enam kui 60 pidasid erisoodustusmaksu takistuseks töötajate kõrghariduse omandamisel. Samal ajal enam kui kolmveerand küsitletutest oleksid valmis teatud tingimustel kompenseerima töötajate õppemaksu, kui see poleks maksustatud erisoodustusmaksuga. Peamisteks tingimusteks seatakse töötamine ettevõttes kindel aeg pärast õpingute lõpetamist ja õpingute katkestamise korral tasutud õppemaksu tagastamine ettevõttele.
Tööandjad nägid ka meelsasti praeguse olukorra kardinaalset muutmist. Leiti, et riik peaks nendele ettevõtjatele, kes soodustavad oma töötajate õpinguid, tegema teatud maksusoodustusi.
Tänasel heitlikul poliitikamaastikul on kannatanud riigi üks olulisemaid alustalasid ? haridus. Siit ka idee uutele poliitilistele jõududele, kuidas võita tänases turumajandussüsteemis haridust ja haritust eluliselt tähtsaks pidavate ettevõtjate ja kodanike lugupidamine.
Esiteks peaks ümber sõnastama tulumaksuseaduse §48 lg 10, millega kaotataks tulumaks taseme- ja vabaharidusliku koolituse kuludelt. Kuna seadusmuudatused on Riigikogu pädevuses, siis otsuse vastuvõtmine eeldab poliitiliste jõudude toetust.
Hetkel kuum
Teiseks peaks käivitama laiema uuringuprogrammi, millised otsused tuleb vastu võtta, parandamaks olukorda Eesti haridussüsteemis. Tegemist võiks olla monitooringuga, mis jälgiks erinevaid suundumusi majanduses, tööjõu- ja koolitusturul ning saadud andmete põhjal annaks soovitusi muudatuste tegemiseks haridussüsteemis.
Kolmandaks tuleks asutada fond, mille abil rahastatakse elukestva õppe programme, uuringuid, konverentse. Fondi peaks laekuma raha nii riigilt kui erasektorilt.
Kui selline fond asutatakse, tuleb luua ka maksusüsteemis tingimused, mis soodustaksid ettevõtjate annetamist (muuta nt tulumaksuseaduse §49 lg3 punkt 1, mis näeb ette annetuste maksustamise tulu- ja sotsiaalmaksuga).
Valitsus peaks koostöös erinevate huvigruppidega välja töötama täiskasvanuhariduse arengukava. See peaks olema poliitikaväline, nn rahvusliku kokkuleppe valdkonda kuuluv dünaamiline tegevusplaan, mis oleks teenäitaja kõikidele tulevastele valitsustele ja haridusministritele, olenemata nende poliitilisest kuuluvusest.
Autor: Vello Lutter
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele