- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,15%39 602,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,61
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,15%39 602,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Renditud kunstielamus
Maalikunsti nautimiseks ei pea alati seda endale soetama ? kunstigaleriid pakuvad odavamat võimalust kunstiteoste rentimise näol. Rios galerii omaniku Jelena Tsurkani sõnul on nemad maale rentinud nii firmadele kui ka eraisikutele. Galeriil on oma klientuur, keda teatakse ja tuntakse, ning päris esimesele sisseastujale teoseid ei rendita. Selleks tehakse üsna põhjalik vormistamine, kindlustus- ja juriidilised lepingud.
Rentimise tingimused on igal teosel väga erinevad, olenevalt sellest, kas tegemist on õlimaali või graafilise lehega, ja tingimuste paikapanek toimub läbirääkimiste käigus. ?Päris üheks õhtuks ei ole keegi küll veel laenutanud, kuid ka see oleks võimalik,? märgib Tsurkan. Haus Galerii ei ole ühtegi maali laenutanud, aga see jutt on päris palju päevakorras olnud, tunnistab galerii omanik Piia Ausman. ?Alati kui oleme rääkinud rentimisest, on lõpuks jõutud jutuga ostmiseni, kuna rentimise käigus makstakse tegelikkuses selle töö hind.?
Ausmani sõnul pakuvad nemad, et sõltuvalt rentimise perioodist on laenuprotsent seotud teose hinnaga, igakuiselt näiteks 10 pildi hinnast. Aga kuna lõpuks teeb see välja sama mis töö osade kaupa väljaostmine, on sellest Haus Galeriis saanud hoopis järelmaks teose soetamiseks.
Haus Galerii annab huvilisele konsultatsiooni, milline teos konkreetsele üritusele sobib, sest rentida võib ka mõneks päevaks kindlale üritusele. ?Kunsti kasutamise võimalused on palju laiemad, kui osatakse arvata. Näiteks oleme ühe töö välja andnud saate salvestamise ajaks. Suhtusime sellesse kui reklaami, mida ei tasustanud,? räägib Ausman.
Vaal Galerii müügijuhi Tiina Vainjärve sõnul pole rentimine eriti populaarne ? neilt küsitakse seda kaks-kolm korda aastas. Tema sõnutsi ei ole ka kõik kunstnikud rentimisega nõus, sest pilt jääb kinni ? keegi seda samal ajal osta ei saa.
?Rentimine on siiski kulukas ettevõtmine. Näiteks kui töö maksab 4000 krooni ja renditasu on 1000 krooni kuus, siis jõuaks selle juba nelja kuuga välja osta,? tõdeb Vainjärv.
Rentimise korral vaatab galerii, et ruumis oleksid maalile sobilikud tingimused. Sobimatud kohad on näiteks sauna eesruum või läbikäidav koridor, kus igaüks võib seda katsuda, märgib Vainjärv.
Galerii 36 töötaja Enn Parel ütleb, et soovi korral oleks ka neilt võimalik töid rentida. Sama öeldi Visioonile ka Draakoni galeriist. Kuid kunsti saab rentida isegi muuseumist.
Tartu Kunstimuuseumi peavarahoidja Tiiu Talvistu ütleb, et nemad on aeg-ajalt mõnele üksikule riigiasutusele maale rentinud, pikemaajaliselt on nad deponeerinud mõne töö riigikantseleisse, riigikohtusse ja ka Tartu ülikooli ruumidesse. ?Maalide rentimisega üheks ürituseks oleme olnud ettevaatlikud,? tõdeb Talvistu. ?Oleme rentinud näiteks konverentsiks inimese portree, kellele üritus oli korraldatud, kuid pidude korraldamiseks me ei ole töid välja andnud.?
Eesti Kunstimuuseum tegeles maalide rentimisega kuus-seitse aastat tagasi, kuid komplikatsioonide tekkimise pärast see lõpetati. Suurimaks probleemiks kujunes vastutuse küsimus.
Tartu Kunstimuuseumi töödega kaunistatud valitsuse residentsi, Stenbocki maja sisekujunduse autor on Peeter Tambu, kes on maalide valikul konsulteerinud ka professor Mart Kalmuga. Rahvusliku maalikunsti väljapaistvate autorite tööde eksponeerimiseks Stenbocki majas on suurepärane võimalus, kuna ühtlasi kaunistab hea kunst hoonet ning samas on see näha ka laiemale publikule, räägib riigikantselei pressinõunik Jaanus Rankla.
Hetkel kuum
?Meie arvates on otstarbekas kasutada juba olemasolevaid kunstikogusid kokkuleppe alusel, mitte muutuda uueks muuseumiks,? sõnab Rankla. ?Oleme pidanud vajalikuks tellida uusteostena vaid riigivanemate portreid. Deponeerimine annab võimaluse vajadusel töid vahetada ning see on ka majanduslikult otstarbekas.?
Stenbocki maja riigivanemate saalis on eksponeeritud Enn Põldroosi maalid Jaan Tõnissoni, Konstantin Pätsi, Kaarel Eenpalu ning Jüri Uluotsa portreedega. Kunstnik Tiit Pääsukese töödest on esindatud Otto August Strandmani ja Friedrich Karl Akeli portreed. Peale nende autorite on riigikantseleis eksponeeritud teistegi Eesti kunstnike looming, nende hulgas Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jüri Arrak ja Peeter Mudist.
Riigikohus sõlmis 2000. aastal Tartu Kunstimuuseumiga viieaastase lepingu kunstiteoste deponeerimiseks riigikohtu hoones. Tolleaegne otsus ? deponeerida maale ? tehti arvatavasti ruumide kaunistamise eesmärgil, räägib riigikohtu direktor Kerdi Raud. Deponeeritud maalide autorite hulgas on Arne Lepla, Ado Lill, Malle Leis, Saima Randjärv, Lola Liivat, Johannes Uiga, Toomas Vint, Aili Vint, Raivo Korstnik.
Autor: Sigrid Suu
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele