Hololei hindab inimlikke suhteid

Eurointegratsiooni büroo juht Henrik Hololei leiab, et mida rohkem on ülemuse ja alluvate suhetes inimlikkust, seda parem.

Kas võite praegu väita, et olete oma karjääri kõrgpunktis?

Sellele küsimusele ei oska kunagi täpselt vastata, sest tulevikku ju ei oska ennustada. Loodan siiski, et ei ole.

Ma olen selles mõttes õnnelik inimene, et minu baasharidus on majandus. Majandusharidus on selline haridus, mille peale on võimalik üles ehitada erinevaid ameteid. Tegeldes Euroopa integratsiooni teemadega, Euroopa Liiduga seonduvate küsimustega, näiteks Euroopa Liidu funktsioneerimisega, siis igal juhul kuluvad majandusteadmised marjaks ära.

Kuidas sattusite oma praegusele töökohale?

Eks oma osa oli ka õnnel, kui mulle see pakkumine tehti, siis ma kaua ei kõhelnud. Töökoht tundus minu jaoks huvitava väljakutsena ning ka tuleviku perspektiiviga valdkonnas, kuigi aastal 1995 ei kujutanud keegi eriti ette, et Eesti võiks vähem kui kümne aasta pärast Euroopa Liidu liige olla. Minu eeliseks on olnud algusest peale selle asja juures olemine. Seitse aastat on andnud unikaalse kogemuse, kogu Euroopa mõistes, sest kui võrdlen ennast teistega, siis kahtlemata olen olnud üks kõige pikemat aega nende küsimustega töötanud ametnik kogu kesk- Euroopas.

Millised isikuomadused on teid toetanud?

Kiire mõtlemine ja kiire reageerimine. Need on aidanud kõige erinevamatel kohtumistel, kus sekundi murdosa jooksul tuleb otsustada kuidas ja mismoodi vastata. Veel arvan, et ka hea mälu ja avatud suhtlemine. Sellisel kohal pead paratamatult olema hea suhtleja, et teha end kuuldavaks ja nähtavaks. Mina naudin inimestega suhtlemist ja päris kergelt leian nendega ühise keele.

Milline on teie motivatsioon töötamiseks riigitööl?

Kui ma tulin riigitööle, siis mõtlesin küll, et ega ma siia aastateks ei jää, aga nüüd on küll varsti kaheksa aastat täis saamas ja minu jaoks on riigitöö seotud Euroopa Liidu valdkonnaga, sest neid teadmisi ei saa ma mujal rakendada.

Ma väärtustan seda tööd mida ma teen ja tunnen selle üle ka piisavalt suurt vastutust, kolleegid teavad seda, et kui mina haigeks olen jäänud, siis peab see haigus ikka tõsine olema. Võib-olla isegi ei peaks tööd nii tõsiselt võtma, aga see kõik tuleneb vastutusest.

Kas teil on tulnud ette ka tagasilööke?

Loomulikult. Suurim tagasilöök oli siis, kui ma pärast kõhklusi ja kaalumisi otsustasin vastu võtta majandusministri koha. Siis ma muidugi ei eeldanud, et see aeg jääb väga lühikeseks, et Kolmikliit ja Mart Laari valitsus ruttu lagunevad. Võib olla küll, et oleks pidanud õhus olevaid märke paremini tajuma. Ministritöösse sukeldudes, kõike muud kõrvale jättes ja töötades väga pikki päevi, et võimalikult kiiresti rea peale saada ja siis hetkel, kui tunned, et nüüd oled saanud kindluse selles, mida teed ja tead, mida peaksid edasi tegema, just siis tuli tagasilöök, kus selgus, et valitsus laguneb ja kogu kuude kaupa tehtud tihe töö jääb pooleli ja ka kõik need ideed millele oled tulnud ja kuhu oled nii enda kui kolleegide aju potentsiaali kõvasti pannud, et need jäävad kõik kuhugi õhku, siis sellest tekkis muidugi sügav kahjutunne ja pettumus. Vahel isegi raske öelda mille suhtes, sest poliitika on juba kord selline. Poliitikas pole kunagi midagi kindlat ja siis oli mul tohutult hea meel, kui Siim Kallas palus mind vanale ametikohale tagasi tulla.

Mis oli kõige rohkem toeks sellise tagasilöögiga toimetulekul?

Emotsionaalselt on selline olukord alati kurnav, kuid pere toetus oli hästi oluline, mida ma sel ajal tugevalt tundsin ja loomulikult enda jaoks ka asjade lahti seletamine, miks üks või teine asi nii on ja selle paratamatuse aktsepteerimine. Just selle, et poliitikas ongi nii, et aeg-ajalt on tagasilööke ja aeg-ajalt läheb positiivselt. Ma ei sukeldunud ka pärast seda aktiivselt poliitikasse, et seda tööd, mida ma teha oskan, mitte pooleli jätta..

Minu jaoks on need inimesed palju huvitavamad kes näevad asju laialt, mitte ainult oma kitsas segmendis. Kui keegi on väga tugev oma kitsas segmendis, see on hea, kuid ma austan neid rohkem kes suudavad sealt laiemini näha ja näha kogu ühiskonda tervikuna. Kes tajuvad protsesse horisontaalselt. Näiteks Allan Martinson, keda hindan kui tugevat ärijuhti, kel on ühiskondlikult lai haare. Ta näeb asju kaugemale.

Mis annab teie jaoks poliitikale sellise ligitõmbavuse ja atraktiivsuse ?

Olukorra analüüsimine ja sellest kujunevalt erinevatest lahendusvariantidest võimalikult parima väljavalimine, sageli on selleks aega vähe, aga millelegi tuleb oma panused teha. Valikute tegemine on keeruline, sest kõik on nii määramatu, väga palju võib sõltuda sellistest pisiasjadest, mida ei saa ise kontrollida. Just määramatus teeb poliitikast huvitava paiga. Näiteks kasvõi viimased valimised Eestis, kui prognoosimatu oli tulemus ja kui palju võimalusi tegelikult edasiminekuks on. Miks on just nii läinud, see annab palju põhjust analüüsiks ja selle üle mulle meeldib mõtiskleda ja ka heade sõpradega mõtteid vahetada.

Poliitika on iseenesest mulle huvi pakkunud, on minu jaoks olnud hobi, ka teiste riikide sise- ja välispoliitika ning ega see huvi kao kuhugi.

Mis teile annab nii suure töövõime?

Eks see on iseendas kinni ja selles on palju kohusetunnet. Töövõime oleneb ka inimese prioriteetidest ja valikutest. Töö peab igal juhul olema huvitav. Eks idealismi peab ka inimeses olema, ka tööga seonduvat. Kui minust rääkida, siis see idealism, et minu jaoks on Euroopa Liit Eesti riikluse jaoks parim lahendus. Idealism tiivustab ka rohkem töötama, samuti mõnus ja toetav pere.

Mida te peate juhitöös oluliseks?

Eks inimesed hindavad erinevaid asju. Mina hindan informaalsust. Juht ei pea kogu aeg oma tähtsust rõhutama. Inimestega peab rääkima.See puudutab ülemuse ja alluvate suhteid üleüldse. Ma leian, et mida rohkem neis on inimlikkust, seda paremini need toimivad.

Mida soovitate neile noortele, kes on praegu oma karjääri alguses?

Kindlasti on vaja häid teadmisi, enesetäiendamist oma valdkonnas, keelte oskust, ühesõnaga professionaalsust. Tõsine töötegemine on oluline ja tilgakene õnne ka.

Allan Martinson, ASi MicroLink juhatuse esimees

Inimesena on Henrik Hololei üks rõõmsamaid, lahedamaid ja muhedamaid tüüpe. Ta on väga rahvalik inimene, kes pole ei kõrk ega peenutseja. Henrik on ka üks kõige paremini oma ala tundev professionaalne riigiametnik, keda ma üldse tunnen. Kindlasti on ta Eestis parim euroametnik nii oma kontaktide kui ka asjatundmise mõttes.

Majandusministrina oli teda huvitav jälgida ja kolme tegutsemiskuu jooksul tegi ta mitu väga mõistlikku otsust, näiteks peatades NRG lepingu.