Jaak Laineste • 14 aprill 2003

Kas lisaväärtusteenus toodab firmadele raha?

Mobiilsete lisaväärtusteenuste ehk baasteenuseid (kõne, SMS ja andmeside) täiendavate teenuste maailmas võib välja tuua järgnevad osalised:

mobiilioperaator, kes pakub kanali, ärivõimaluse kliendibaasiga arveldamise näol ning tavaliselt ka teenuste loomiseks kasuliku tehnilise platvormi. Platvormi ülesandeks on teha teenuste lisamine võimalikult kiireks, odavaks ja turvaliseks;

teenusepakkuja (võib olla ka ASP), kelle ülesandeks on pakkuda teenust, vajaduse korral kasutajaid abistades. Ajalooliselt on sageli mobiilioperaator ise teenusepakkujaks, kuid suund on maailmas sinnapoole, et operaatorid hakkavad kasutama kolmanda poole partnereid, kes oleksid rohkem või vähem sõltumatud. Mobiiliteenuste valdkonnas on Eestis ehk tuntuimad SMS-teenuste pakkujad keskkonnad Jippii, Inpoc, Mobi ja Telejazz (täpsema teenusepakkujate nimekirja leiab näiteks EMT veebilehelt www.airport.ee);

sisu pakkuja roll on oluline teenustel, mille ülesandeks on vahendada mingit infot või materjali. Näiteks logode-helinate ? mis moodustavad täna enamiku SMS-teenuste käibest ? laadimise puhul on sisuks logode ja helinate failid. Nii on ka firmasid, kes on spetsialiseerunud just sisu loomisele. Infoteenuse sisuks võib olla ärikataloogi andmebaas, kust saab otsida lähimaid ettevõtteid, või kaardipilt, mida WAP-telefoni ekraanil navigatsiooniteenuses näidatakse. Teenuse sisu võib tekkida samuti seoses muu äriga, näiteks mobiili vahendusel ostetav pilet;

tehnoloogia pakkuja on vajalik kõigi ülejäänud osaliste jaoks. Operaatori ülesandeks on luua infrastruktuur ning vastav tehnika ostetakse tavaliselt sisse juba valmiskujul. Teenusepakkujad on väiksemad ning püüavad luua teenuste tarkvara pigem ise või tellida n-ö rätsepatööna programmeerimisfirmadest.

Välja saab tuua kaks tüüpilist ärimudelit. Mõlemal juhul teevad nii teenusepakkujad kui ka operaatorid kulutusi tehnoloogia muretsemiseks ja uuendamiseks, seda lisaks sisu ostmisele.

Esimene ärimudel. Keskne rahajagaja on operaator. Näiteks helina laadimisel kirjutab arve teenuse kasutajale mobiilioperaator, võttes kümme krooni. Operaatoril on tulu jagamise leping teenusepakkujaga, too saab iga laaditud helina eest näiteks seitse krooni, lisaks võtab operaator liitumis- ja kuutasud SMS-ühenduse eest teenusepakkujalt. Et helinate teenuses oleks uusi helinaid, siis teenusepakkuja ostab helinaid hulgi juurde, makstes iga uue helina eest näiteks sada krooni ja saades õiguse seda jagada ükskõik kui paljudele lõppkasutajatele.

Teine ärimudel. Keskne rahajagaja on sisu pakkuja. See on vähem levinud skeem, mille puhul kliendilt raha teenuse eest korjab eelkõige sisu pakkuja. Näiteks Hansapank kui sisu pakkuja korjab otse oma kliendilt saldomuutuse teavituse eest kolm krooni. Selle raha eest ostab ta teenusepakkujalt, näiteks SMS-väravteenuse pakkujalt Mobilt, hulgi SMSe, hinnaga 1,8 krooni tükk. Teenusepakkuja omakorda leiab kõige odavama viisi SMS kasutajale saata, ostes selleks mobiilioperaatoritelt lühisõnumeid hinnaga üks kroon tükk. q

Õige pea saavad ka Eestis teenusepakkujad klientidele pakkuda mobiilseid teenuseid, kus asukoht on mobiili abil lihtsalt määratav. Kasutajate privaatsuse kaitset tagavad tehnilised võimalused on EMT-l ja Radiolinjal olemas või loomisel. Teenuseid, kus seda ära kasutada: kohtamisteenuses lähedaste paariliste leidmine, ilmainfo saamine jms. Paljudes olemasolevates teenustes võivad koordinaadid anda kasulikke lisavõimalusi.

Neile, kes pole varem asukohaga pistmist teinud, tasub meelde tuletada, et asukoht on vaid kaks numbrit ? X- ja Y-koordinaat. Et seda kasutajale sõbralikuks ja teenusele kasulikuks muuta, on tarvis mõningaid lisavõimalusi: koordinaatide teisendamist kaardipildiks või kohanimeks ning vastupidi ? aadresside teisendamist koordinaatideks. Neid teenuseid tasub küsida GIS-firmadest, kellel on olemas vastavad mahukad andmebaasid ja teenused info reaalajas pakkumiseks.

Hetkel kuum