Ungari börsil tugev potentsiaal

Kesk- ja Ida-Euroopa sihikule võtnud Lääne välisinvestorid jälgivad tähelepanelikult iga kandidaatriigi edusammu teel Euroopa Liitu. Tagasilöögid või viivitused liitumisprotsessis võivad suunata rahakate, kuid riskikartlike rahapaigutajate huvi mujale.

Möödunud laupäevasel liitumisreferendumil andsid ungarlased veenva jah-sõna. Ent kui hea tervisega on Ungari majandus ja investeerimiskeskkond?

Kümnemiljonilise elanikkonnaga Ungari majanduskasv oli 2002. aastal 3,3, sel aastal oodatakse tõusutempo kiirenemist 3,5-4-ni. Eesti majanduse edenemine on olnud hoogsam, kuid tasakaalustamata.

Sarnaselt Eestiga rajaneb areng tugevale sisemaisele nõudlusele, millele lisavad hoogu alanevad intressimäärad.

Ungari eeliseks võrreldes ELi ning USAga on madal laenamise tase, mis peaks aitama maailmamajanduse rasked ajad üle elada. Eraisikute keskmine laenukoormus oli möödunud aastal rohkem kui viis korda väiksem Euroopa Liidu keskmisest: Ungaris 9, ELis 49 SKT-st (Eestis 16). Lisaks kasvavad ungarlaste tulud väljapaistvas tempos, eelmisel aastal oli reaalsissetulekute (nominaalne palk miinus inflatsioon) tõus 13,6. Jooksevkonto defitsiit on Eestiga võrreldes väike ning jääb sel aastal eeldatavalt 5-6-ni SKT-st. Samas on probleemiks eelarve suur puudujääk, mis võib küündida sel aastal 5-ni.

Eksport kasvab Ungaris jõudsalt. Seda vaatamata tihedale seotusele Lääne-Euroopa riikide paigalseisvate majandustega ning üha tugevnevale kohalikule valuutale - forintile. Viimane asjaolu valmistab muret kohalikele eksportööridele: 2002. a kasvas eksport eurodes arvestatuna 7,4, kuid tulud forintides olid kõigest 1,4 suuremad.

Inflatsioon on suhteliselt kõrge ning ulatub sel aastal kardetavasti 4,5?4,8ni. Raha ostujõu langusel on osaliselt ajalooline põhjus: nimelt harrastas Ungari Keskpank möödunud kümnendil forinti järk-järgulist devalveerimist. Nõndamoodi kaitsti küll kohalikku tööstust, aga samas tekitas see elanikes inflatsiooniootuse. Praegu on keskpank kehtestanud valuutakoridori, mis lubab forintil kõikuda 15 ulatuses ümber keskkursi, ning on võtnud oma eesmärgiks hinnatõusu ohjamise.

Korra on keskpank pidanud valuutavahemiku hoidmiseks sekkuma, sedapuhku küll forinti liigse tugevuse vältimiseks. Sestap tuleb börsiinvesteeringuid tehes arvestada valuutariskiga.

Budapesti börsil olevate firmade turukapitalisatsioon on 170 miljardit krooni, mis ületab Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate väärtust 4,6 korda. Võrreldes Tallinnaga on Budapestis käive aga ligi 40 korda suurem, seejuures kaubeldakse 48 aktsiaga (Tallinnas 14). Parema kaubeldavuse tõttu reageerib Ungari aktsiaturg järsemalt Lääne-Euroopa börside liikumistele. Nõnda nagu Eestiski domineerivad Ungari börsil pangad ja telekomid. Ungari äritavasid peetakse kandidaatriikide seas kõige läänelikemaiks, ettevõtete juhtimine on läbipaistev.

Eesti aktsiate järsk kallinemine viimase pooleteise aasta jooksul on nende edasise tõusu muutnud küsitavaks. Seevastu Ungari aktsiaturg kaupleb Eestist madalamatel hinnatasemetel. Näiteks käesolevaks aastaks ootavad kohalikud analüütikud Ungari ettevõtete keskmiseks kasumikasvuks 18, Eestis peaksid kasumid jääma sisuliselt möödunud aasta tasemele.

Etterutanud Eesti aktsiaturul tuleb varem või hiljem anda teed kiirema tempoga uutele tulijatele Kesk- ja Ida-Euroopast. Üheks kuklassehingajaks on kindlasti Ungari.