- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,13%6 379,35
- DOW 300,1%44 678,69
- Nasdaq 0,26%21 152,94
- FTSE 100−0,05%9 131,51
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,13%6 379,35
- DOW 300,1%44 678,69
- Nasdaq 0,26%21 152,94
- FTSE 100−0,05%9 131,51
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas USA majandus on ikka veel languses?
USA suuruse ja majandusliku tähtsuse tõttu jälgib maailm, kuhu suundub USA majandus. See jõudis haripunkti ja 1990ndate buum lõppes märtsis 2001, kui USA tähelepanuväärne majanduslik tõus andis teed esimesele majanduslangusele kümne aasta jooksul. Kas see langus aga lõppes, kui tootmismahud 2001. a detsembris kasvama hakkasid või jätkub see siiani? USA majandusuuringute keskus NBER koos selle konjunktuuritsükli dateerimise komisjoniga, USA majandustsükli poolametlik hindaja ja jälgija, vaikib. Hiljutised muudatused majandus- ja rahapoliitikas on esile toonud NBERi majandustsükli käsitluse ebaselguse.
Suurest depressioonist saadik oli peaaegu alati selge, millal majanduslangus lõppes: tööstustoodang kasvas tunduvalt, kaubanduskäibe kogumaht hakkas tõusma ja töötute osakaal langes. Kõik need tendentsid olid üheaegsed või üksteise suhtes väga väikeste ajavahemikega. Seega pole kunagi olnud tähtis, kuidas langusperioodi lõppu määratleti või kas sellele üldse mingit definitsiooni oli. Või nagu üks ülemkohtu kohtunik kord nilbuse kohta ütles: ?Ma ei pruugi osata seda defineerida, kuid ma tunnen selle ära, kui seda näen.?
Nüüd on aga selline robustne lähenemisviis ebapiisavaks osutumas. Esimeseks hoiatussignaaliks oli nn ?töökohtadeta taastumine? 1990ndate alguses. Tootmine ja müük saavutasid madalaima taseme 1991. a märtsis. Töötute osakaal kasvas aga enne tipnemist 7,6ga 1992. a juunis rohkem kui terve protsendipunkti võrra. Kui kõige tähtsamaks konjunktuuritsükli näitajaks on töötajate õigustatud mure töö kaotamise ja uue leidmise raskuste pärast, siis oli tsükli halvim hetk USA majanduse jaoks viisteist kuud pärast languse poolametlikku lõppu.
Seekord on asjad hullemad. Tootmistendentse vaadates oli märtsis 2001 alanud majanduslangus üldse üks lühemaid ja väiksemaid. See möödus vähem kui üheksa kuuga ja tipnes SKT väga väikese langusega. Sama kehtib ka müügitendentse mõõdupuuks võttes.
Töötute osakaalu hinnates on see aga üks hullemaid, kui mitte kõige hullem, tagasilangus pärast Suurt depressiooni: praegu töötab USAs 2,1 miljonit inimest vähem kui kaks aastat tagasi majandustsükli kõrgpunktis. Kui arvesse võtta ka tööjõu normaalset kasvu, on tööhõive puudujääk hetkel sellega võrreldes, mis see võinuks olla 1990ndate buumi jätkumisel, 4,7 miljonit töökohta.
Miks siis vanad konjunktuuritsükli näitajad ei sobi? Üheks põhjuseks on see, et Fed on viimase viieteistkümne aasta jooksul teistmoodi käitunud. Enamik eelmistest langustest ei jäänud lahenduseta: kõrgem tööpuudus aitas vähendada inflatsiooni, kui see ületas Fedi heaolutaseme. Kui Fed otsustas, et inflatsioon pole enam ohuks ja nihutas oma esmase lühiajalise ülesande hindade stabiilsuse tagamiselt tootmise suurendamisele, lõppes suurem osa varasematest langustest. Madalamad intressimäärad põhjustasid konjunktuuritsükli näitajate ? tootmise, müügi, tööhõive ja tööpuuduse taseme ? paranemist.
Teiseks põhjuseks on see, et 1970-1995 paiku oli tööviljakuse kasvutempo suhteliselt madal. Kui tööviljakus kasvab aeglaselt, siis on äärmiselt ebatõenäoline, et suurenevate tootmismahtudega kaasneb tööhõive vähenemine. Ometi on umbes 1995. aastast USA majanduse aluseks oleva tööviljakuse kasvutempo olnud üsna kiire: mitte eelnenud 25 aasta keskmine, 0,7 aastas, vaid 2 või 3, vahest ehk rohkemgi. Ja siiamaani näitavad kõik märgid, et tööviljakuse kasvutempo tõusutendents püsib.
Neid kahte asjaolu arvesse võttes muutub NBERi dilemma ilmselgeks. Erinevalt eelmistest langustest pole Fedi poliitikas seekord äkilisi nihkeid, mis viiksid kõik makromajanduslikud konjunktuuritsükli näitajad ühesugusesse pöördepunkti. Tööviljakuse kiire kasv tähendab, et majanduse taastumine tootmise suurenemise seisukohalt on seotud langeva tööhõivega ja tõusva töötute osakaaluga.
Kui me jätkame sõna ?langus? kasutamist, peame me lõpuks otsustama, mis asi see on. Kas see on üksnes vähenevate tootmismahtude periood või on see periood, kus tööturg tavalise töötaja jaoks halveneb? See, kas USA majandus on ikka veel languses, sõltub vastusest sellele küsimusele.
Kõige olulisem pole see, kas USA majandus on languses, vaid see, et vanad kategooriad lihtsalt enam ei sobi. USAs on ikka veel tööhõive langus, kuid minevikus kaasnes sellega tootmismahtude vähenemine, mida praegu ei toimu. USA tööviljakus taastub, kuid varem, v.a 1991?1992, kaasnes sellega olukorra paranemine tööturul, mida samuti praegu ei toimu.
Muudatused majanduspoliitikas ja tööviljakuse kasvutendentsid on loonud olukorra, kus ei ?langus? ega ?taastumine? 20. saj teise poole tähenduses kirjelda küllaldaselt praegust olukorda. See on tähtsaim, millest USA majandustsükli praeguse etapi juures tuleb aru saada.
© Project Syndicate
Autor: J. Bradford DeLong
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele