ELiga liitumine ei kergita Eestis küll pensione üleöö, vaid aasta-aastalt kiireneva majanduskasvu arvel.
Nii märkis eile Tallinnas toimunud rahvusvahelisel pensioniseminaril Euroopa Komisjoni esindaja Michal Krejza, kirjutab Postimees.
Krejza ja ka teiste seminaril osalenute hinnangul ei ole Euroopa Liiduga liitumine Eesti pensionäridele esialgu mingisuguseks imerohuks. «Pension aga hakkab kiiremini kasvama küll,» märkis Krejza.
«Seda tänu sellele, et prognooside kohaselt kiireneb Eesti majanduskasv Euroopa Liidu liikmena 1,5-2 protsendipunkti võrra.» See tähendab riigieelarvele suuremaid laekumisi, millest pensionikasvu rahastada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroopa Komisjoni esindaja Aino Salomäki sõnul pole komisjoni liikmed kanditaatriikide pensionisüsteemide osas oma seisukohta veel kooskõlastanud. Süsteemid on nii liidu sees kui ka kanditaatriikides liiga erinevad, et neid omavahel ühtlustada.
Probleemid on aga nii kanditaatriikides kui ELi praegustel liikmetel küllaltki sarnased. Elanikkonna vananemine ohustab peaaegu kõiki. Kui näiteks 1841. aastal sündinud meestest elas 65. eluaastani ehk ELi keskmise pensionieani ainult 39% meestest, siis praegu sündinutest ületab selle eluea üle 75 protsendi.
Maailmapanga ja OECD analüütiku David Lindemani hinnangul elab aga näiteks meestest, kes sünnivad aastatel 2045-2050 65-aastaseks juba 92 protsenti.
Et rahvastiku vananemisega elanike pensionid ei kannataks, tuleks Lindemani kinnitusel üha enam panustada riigist sõltumatule pensioni kindlustamisele. «Inimesed peavad tulevikus üha enam oma pensionipõlve eest muretsema,» ütles David Lindeman.