Eesti esimese nn tavajäätmete europrügila rajamine Väätsa valda õigustab end igati ning on vallale kasulik. Kogu maakonnas suleti mitmed keskkonnakaitsenõuetele mittevastavad prügilad. Loodi uusi töökohti ning tõusis elanike teadlikkus prügi käitlemisel, seda just ohtlike ainete likvideerimise osas. Praegu on üheksast töötajast seitse valla kodanikud. Väätsa prügila on saavutanud ka positiivset tuntust väljaspool maakonda. Sellele vaatamata soovib Väätsa vald seoses prügilaga suuremat tähelepanu riigilt. Probleemiks on mitmest suunast prügilasse viivad riigiteed, mis suure koormuse tõttu lagunevad ning vajavad kiiret remonti.
Väätsa prügila paikneb Väätsa keskasulast 8 km kaugusel, lähimad külad on Piiumetsa ja Roovere, kusjuures lähimad elamud paiknevad prügilast 600 meetri kaugusel loodes. Eeltöö asukoha valikuks tegi Taani firma COWI Consult ning seda koostöös ASiga PIC Eesti ja ASiga Maves.
Enne prügila rajamist tehti ehitusgeoloogilised uurimistööd ning uuriti ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Uuringute tulemusena leiti, et prügila asukoht Väätsa vallas on mitmete kriteeriumite poolest soodne. Need olid eelkõige põhjavee kaitstus, põhiliste jäätmetekitajate suhteline lähedus, teedevõrgu olemasolu, piisav kaitsetsoon elamuteni ja valdavate tuulte suund. Prügila alla jääv maa oli omanikele kompenseeritud ja kuulus riigile. Probleeme ega takistusi asukoha suhtes ei olnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Prügila planeeritud täituvuse aeg on umbes 30 aastat, selle teeninduspiirkond hõlmab ligikaudu 100 000 elanikku. ASi Väätsa Prügila omanikeks on Järvamaa 13 omavalitsust.
Autor: Jüri Hiiemäe