Maksuviidad

Rahandusministeeriumis valmiva käibemaksu seaduse muudatusega plaanitakse ametiauto omatarbeks kasutamiselt nõuda lisaks veel käibemaksu.

Praegu tuleb ametiauto eratarbeks kasutamise eest maksta tulu- ja sotsiaalmaksust koosnevat erisoodustusmaksu.

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on täiendada seadust ELi liikmesriikide vahelist kaubandust reguleerivate sätetega, näeb aga ette, et ametiauto osaliselt isiklikuks otstarbeks kasutamisel tuleb igas kuus tasuda ka käibemaks omatarbelt.

Raamatupidamise ja maksukohustuse arvestamise lihtsustamiseks on ametiauto omatarbe maksustamine ühtlustatud tulumaksuseaduse erisoodustuse arvestusega. Seega võrdub omatarbe maksustatav väärtus tulumaksuseaduses reguleeritud ametiautode erisoodustuse hinnaga. Järelikult, kui auto kasutamise kohta ei peeta sõidupäevikut, tuleb igakuiselt maksta 18 käibemaksu 2000 kroonilt, ehk siis 360 krooni auto kohta.

Riigikohus tegi ettevõtjate ja maksuameti vahel väga levinud käibemaksuvaidlustes varasemast erineva otsuse, nõudes ostjalt müüja tuvastamist.

Tänavu kevadel tegi Riigikohus massiliselt kohtuasju tekitanud käibemaksuvaidluste puhul pretsedenti loonud otsused. Nende alusel ei ole maksuametil pelgalt ebamäärase kahtluse alusel, et maksuvõlglasest ettevõttelt kaupu ostnud partner on maksupettuse kaasosaline, õigus viimaselt müüja võlga sisse nõuda. Nendes otsustes märgiti, et ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik.

Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut.

Riigikohtu otsuses on toonitatud mõistet ?heauskne ostja?, mis ei anna absoluutset garantiid, et ostja pole müüjaga kokku mänginud. Riigikohus märgib, et ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud ?äris nõutavat või tavapärast hoolsust? müüja isikusamasuse tuvastamiseks.

Tööandja poolt töötajate kodunt tööle ? ja töölt koju vedamisel on tegemist erisoodustusega, kuna tööandjale ei ole ühegi seadusega pandud sedalaadi kohustust ning sellest tulenevalt peab töötaja oma töölkäimisega seotud kulud ise katma.

Töötajatel ei ole võimalik alati ühistranspordiga tööle tulla. Tööandja lahendab transpordi probleemi ära, kuid see ei tähenda, et töötajate vedamisel tööandja transpordiga ei pea töötajad oma sõidu eest tasuma. Rahandusminister kehtestas 29.12.1999 määrusega nr 120 ?Erisoodustuste hinna määramise korra? ja aluseks tuleb võtta punktis 9 kehtestatud teenuse osutamise turuhind või punkt 8 (teatud tööandja puhul). Tööandja kehtestab sisekorra eeskirjades millist turuhinda ta sellisel puhul rakendab. Turuhinna aluseks võib näiteks võtta kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ühistranspordi piletihinna. Olukorras, kus tööandja ei nõua oma töötajatelt kehtestatud hinnas sõitude eest tasu, on tegemist erisoodustusega, juhul kui töötajad tasuvad tööandjale nimetatud hinna ulatuses tööle ja töölt koju sõiduga seotud kulud, erisoodustusega tegemist ei ole. Kui tööandja on konkreetse probleemi osas turuhinnalt tasunud erisoodustusega kaasnevad maksud, siis täiendavaid maksukohustusi ei teki.

Allikas: Maksuamet

Autor: ÄP