Toimub arutus Eesti põhiseaduse (PS) muutmise üle tingituna liitumisest Euroopa Liiduga. Seoses sellega tahaks vastust küsimusele, kas on arutatud võimalust PSi üldse mitte muuta, vaid võtta vastu hoopis selle rakendamise seadus ühinemisel ELiga.
Rakendusseaduse nimetus võib olla ka teistsugune, aga selle mõte oleks sätestada, millised PSi sätted seiskuvad, millised lisanduvad ja/või asenduvad teistega ajaks, kui Eesti kuulub ELi. Kui tulevikus mingil põhjusel Eesti lahkub EList, taaskehtestub automaatselt PS. Sel juhul pole vaja hakata palavikuliselt jälle arutama uue PSi teksti ja võibolla pole siis ka enam võimalust uut PSi seaduslikul kombel vastu võtta? Ehk on kindlam mitte muuta olemasolevat PSi, vaid kehtestada ELi ajaks selleks vajalikud muudatused rakendusseadusega.
Väga selgelt peavad olema sätestatud reeglid ja protseduurid, kuidas Eesti saab vajadusel EList välja astuda, kuidas sellist ettepanekut saab seaduslikul kombel esitada, arutada, ja tingimused, millal see ettepanek muutub seaduslikuks otsuseks. Need tegevused peavad vastama Eesti PSile ja ELi seadustele. Kuna ELis vist pole need asjad veel kuigi täpselt paika pandud, siis seda enam peame me enda jaoks need määratlema ja seisma selle eest, et neid sätteid aktsepteeriks ka EL.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolmas asi, mis pole küll ülaltooduga otse seotud, aga mille täpne teadmine on Eesti kodanikele vajalik, on küsimus Eesti kodanikkonnast ELi tingimustes: kes omavad valimisõigust, kes on valitavad Riigikokku, kohalikesse volikogudesse. ELis on täielik liikumisvabadus, eluaseme ja töökoha valiku vabadus igal ELi kodanikul. Teisi sõnu -mis tingimustel saab Eestisse saabunud ELi kodanik õiguse valida ja olla valitud Eestis, kui ruttu tekib uus Eesti kodanikkond, kes hakkab juhtima elu siin (sh otsustama PSi, ELi kuulumise üle).
NSVLi ajal olid kõik täiskasvanud elanikud NSVLi kodanikud ja võisid igal pool elada ja töötada, mitmesugused määrused lausa soodustasid migratsiooni. Olid aga ka mõned takistavad asjaolud, nt karm sissekirjutamisnõue, majaraamatute kontroll miilitsas, töölevõtmine sissekirjutuse olemasolul jms. Palun ELi asjatundjail anda selged vastused küsimustele:
Kas on võimalik jätta PS muutmata ja võtta vastu nn rakendusseadus ELi ajaks?
Millised on EList väljumise tingimused, reeglid ja protseduurid? Kuidas on see formuleeritud liitumislepingus ELiga?
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Artikkel jätkub pärast reklaami
Milliste seaduste kohaselt kujuneb Eesti territooriumi valitsev uus kodanikkond?
Toetan Eesti astumist ELi, aga tahan ka, et kõik sõlmküsimused oleksid selged nii praegustele kodanikele kui liitumisega tegelevatele ametnikele.
Autor: Raul-Vello Rebane