- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,17%6 381,6
- DOW 300,02%44 641,01
- Nasdaq 0,38%21 179,4
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,17%6 381,6
- DOW 300,02%44 641,01
- Nasdaq 0,38%21 179,4
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internetilahendusi
Kui Eesti tarkvarafirma juht läheb juristi juurde, et oma tarkvara õiguskaitse küsimusi arutada, väidab viimane, et tarkvara on kaitstav autoriõiguse seaduse alusel ning et arvutiprogramme patentida ei saa. Ettevõtja tänab ning läheb koju, teadmata, et Microsoftil on USAs 2555 patenti (umbes sama palju kui Nokial), kusjuures viimase aasta-poolteise jooksul on nad esitanud ligi 300 patenditaotlust (vt ka tabel 1). Advokaadi nõuande tõttu jääbki taas Eesti Microsoft või Nokia sündimata.
Advokaadil on osaliselt õigus ? arvutiprogrammid on tõesti kaitstavad autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 3 alusel. Advokaat on korrektne ka niivõrd, kuivõrd Eesti patendiseaduse § 6 lg 2 p 5 ning kasuliku mudeli seaduse § 5 lg 2 p 7 sätestavad, et leiutise objekt ei ole arvutiprogramm. Kuid turud ei piirdu ju Eestiga ning teiste riikide seadused on erinevad. USAs kaitstakse arvutiprogrammides või internetilahendustes peituvaid uudseid tehnilisi lahendusi samaväärselt mis tahes teise valdkonna leiutistega.
Ka Euroopa patendiga on võimalik selliseid lahendusi kaitsta. Ning isegi kui me piirdume Eestiga ? internetilahendused ei ole üksnes arvutiprogrammid kui sellised ?, kujutavad lahendused endast meetodeid, kuidas mingi tulemus saavutatakse. Sellised lahendused on aga patenditavad (edaspidi tähendab patent või patenditav ka kasulikku mudelit ja kasuliku mudelina kaitstav, sest nii patendi- kui ka kasuliku mudeli seadused on selles osas identsed).
Autoriõigus ja patent kaitsevad tarkvara või internetilahenduse erinevaid aspekte ja üksnes nende oskuslik kombineerimine tagab ettevõtjale täieliku kaitse.
Autoriõigusega kaitstakse mis tahes originaalse loomingulise tegevuse tulemust, mis on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõigusega ei kaitsta ideed, vaid üksnes selle konkreetset väljendusvormi. Seega, idee kasutada arvutit tekstitöötluseks ei ole autoriõigusega kaitstav. Küll aga on autoriõigusega kaitstud konkreetse programmi või selle osa masin- või objektkood kui selle idee väljendusvorm, näiteks Microsoft Word.
Autoriõiguslik kaitse on tegelikult üsna piiratud, laienedes põhiliselt vaid loata kopeerimisele ja sellele järgnevatele kuritarvitustele.
Kuigi arvutiprogrammi õiguspärane kasutaja võib teatud juhtudel välja selgitada programmi tööpõhimõtted ning seda dekompileerida (pöördprojekteerida), ei tohi seda teha isik, kel arvutiprogrammi kasutamiseks luba puudus. Loata kopeeritud tarkvara (loe: varastatud) edasine levitamine ja kasutamine on samuti keelatud ? kõik probleemid saavad alguse loata kopeerimisest.
Eriti graafiliste kasutajaliidestega tarkvara ning internetilahenduste puhul tuleb arvestada, et autoriõigus laieneb ka kujundusele ning tekstilisele osale. Kui seejuures kasutatakse võõraid materjale, peab selleks olema nende materjalide autori nõusolek. Nõusolek on üldjuhul nõutav kirjalikus vormis.
Autoriõiguse põhimõtted eri riikides on tänu rahvusvahelisele koostööle suhteliselt sarnased ning tänu Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioonile tekib arvutiprogrammile kaitse kõigis liikmesriikides automaatselt.
Patendiõigus kaitseb leiutisi, st probleemi, tavaliselt tehnilise probleemi uudset lahendust. Ka patent ei kaitse ideed, vaid selle konkreetset teostust. Nii ei saa patenteerida avastust (informatsiooni), et kehad langevad vaakumis kiirendusega 9,81 m/s2. Patendiga saab aga kaitsta seadet või meetodit, mis raskuskiirendust ära kasutab (nt giljotiin). Arvutiprogrammi puhul on leiutisena kaitstav meetod, mille alusel programmi sisendandmed teisendatakse soovitavaks väljundiks.
Patendiõigus kaitseb seega viisi, kuidas programm toimib, mitte aga selle välist vormi. Leiutise kaitse kohta vaata lähemalt 2003. a 31. märtsi Juhtimist.
Hetkel kuum
Patendisüsteemi olulisimaks komponendiks on, et kaitstakse vaid uudseid lahendusi, st lahendusi, mis pole patenditaotluse esitamise ajaks mitte kuskil maailmas suuliselt või kirjalikult kirjeldatud. Seetõttu on patendikaitse saamise tingimused vähemalt teoreetiliselt üsna karmid. Ning kui eksituse tõttu lubataksegi kellelgi patenteerida midagi, mis ei ole uus, siis näeb seadus ette patendi kehtetuks tunnistamise.
Patendikaitse on arvutiprogrammide puhul üha laiemalt kasutusel ning see toob kaasa üha enam vaidlusi (vt www.advokaadid.ee/arv_link.htm ).
Arvutiprogramm võib sisaldada ka ärisaladust. Ärisaladus on ettevõtte käsutuses olev salajane info, mis annab konkurentidega võrreldes turueelise. Ärisaladuse kaitse näeb ette intellektuaalomandi kaitse kaubandusaspektide lepingu artikkel 39. Selle kohaselt on ettevõtjal õigus takistada tema valduses oleva teabe levitamist või teiste isikute poolt omandamist või kasutamist teiste ettevõtjate poolt viisil, mis on vastuolus heade äritavadega, tingimusel, et see teave:
1) on salajane, st ei ole vabalt kättesaadav või teada isikutele, kes tavaliselt sellise informatsiooniga tegelevad;
2) omab salajasuse tõttu majanduslikku väärtust ning
3) teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks.
Näiteks, kui arvutiprogramm on masinkoodi kujul, st selle töö aluseks olev teave ei ole vabalt kättesaadav. Sel juhul võib tarkvara omanik sundida tarkvara kasutajale litsentsilepinguga peale kohustuse tarkvara kui ärisaladusena kaitstud objekti mitte dekompileerida või nõuda, et programmi õiguspärane kasutaja selle kasutamisel või uurimisel saadud teavet teiste isikutega ei jagaks.
Tarkvara ja internetilahenduste õiguskaitse korraldamisel peab ettevõtja kaaluma nende kombineeritud kaitset. Kui tarkvara sisaldab uudset tehnilist lahendust, tasub kaaluda patendikaitsest tulenevaid võimalusi. Tarkvarale laieneb kindlasti autoriõiguslik kaitse. Autoriõiguslikku kaitset tuleb kombineerida lepinguõigusliku kaitsega. Kuigi arvutiprogrammi omanik ei või täielikult keelata müüdud tarkvara dekompileerimist, võib ta keelata selle tarkvara muutmise ja täiendamise. Seega tasub tarkvara omanikul lepinguliselt luua vastutus juhul, kui kasutaja tarkvara muudab või täiendab. See võimaldab kohtuvaidluse puhul lihtsustada kahjunõude esitamist.
Kindlasti peab tarkvara omanik arvestama ka ärisaladuse kaitsega. Ettevõtja peab võtma tarvitusele mõistlikud meetmed ettevõttes loodud, üldiselt mitteteadaoleva teabe salajas hoidmiseks. Ärisaladust sisaldava tarkvara kasutada andmisel või müügil võib selle omanik nõuda, et toodet ei dekompileeritaks ning et programmi kasutamisel saadavat informatsiooni ei antaks üle kolmandatele isikutele. Leping peab sisaldama sanktsioone selle nõude rikkumise juhuks.
Kuigi ettevõtja peab arvestama kõigi võimalustega, ei määra tegelikult kasutatavaid vahendeid mitte juriidilised võimalused, vaid pigem majanduslikud ja turunduslikud eesmärgid. Sageli on oluline, et tarkvaral oleks piisavalt kasutajaid. Sel juhul on otstarbekam väljatöötatud tarkvara ning selles sisalduv tehniline lahendus anda tasuta kasutamiseks kõigile soovijatele, sest see on ainuke võimalus, et lahendus võetakse laialt kasutusele.
Samas, tasuta kasutamiseks andmine ei tähenda, et loobutakse ainuõigusest sellele lahendusele. Seega võib lepinguga endiselt kindlaks määrata kasutamise tingimused, näiteks lubada tarkvara kasutamist nendele isikutele, kes kasutavad seda isiklike vajaduste rahuldamiseks, kuid nõuda litsentsitasu neilt, kes tarkvara kasutamisest tulu teenivad.
Kuigi tarkvara või tehnilise lahenduse mingid osad antakse tasuta kasutamiseks, on siiski võimalik selle kasutamisest tulu teenida. Ilmekaks näiteks on siin Adobe välja töötatud PostScript® ja pdf-lahendused (pdf: lühend ingliskeelsest väljendist portable document format ? elektroonilise dokumendi formaat). Esimene kujutab endast kasutajaliidest, mille sisendiks on rakendusprogrammi väljund ning mille väljund on suunatud PostScript®-printerile.
Enne PostScripti® oli probleemiks, et rakendusprogrammist väljatrüki teostamiseks pidi kirjutama eraldi programmi kõikide printerite jaoks. PostScript® lõi ühtse viisi kirjeldada lehekülge nii, et see oleks trükitav igal PostScripti® tunnustaval printeril. PostScripti® kirjeldus tehti avalikuks nii, et kõik rakendustarkvara kirjutajad saaksid oma toote teha seda standardit toetavaks.
Seevastu printerite tootjad maksid Adobele litsentsitasu mikroprotsessori ning selles sisalduva tarkvara kasutamise eest. Põhiosa sissetulekust sai Adobe aga PostScripti® toetavate küljendus- ja kujundusprogrammide müügist, sest esimest korda ajaloos nägi trükitud lehekülg välja sama, vaatamata sellele, kas kasutati madala eraldusvõimega odavat printerit või suure eraldusvõimega spetsiaalprinterit.
Sama põhimõtet kasutab Adobe .pdf-dokumendiformaadiga seoses ? selliste dokumentide lugemiseks vajalik tarkvara (Adobe Acrobat Reader®) on tasuta, kuid nende loomiseks vajalik tarkvara (Adobe Acrobat®) maksab tuhandeid kroone.
Autor: Mart Enn Koppel
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele