Kui Eesti Mereagentuur (ESTMA) pakkus kliendile mullu mais vedu Hamburgist Moskvasse 2200 dollariga ja teenis siis ekspedeerijatasu peaaegu 7800 krooni, siis tänavu jaanuaris oli summa dollari languse tõttu juba 3125 krooni. Nädal tagasi aga maksis ESTMA juba veose eest peale 590 krooni.
ESTMA arendusdirektori Teet Tammiste sõnul mõjutab dollari odavnemine enim Venemaa-suunalist liiklust, sest seal on hinnakirjad dollarites. Madalseis ei mõjuta vaid merevedusid, kus hinnakirjad eurodes. ?Osa firmasid on juba europõhisele hinnakirjale üle läinud, kuid see on keeruline protsess,? selgitas Tammiste.
Keeruline on ka hindu tõsta, sest kes seda esimesena teeb, kaotab turgu kohe konkurentidele. ?Kui varem peeti autovedu Tallinnast Moskvasse 1200 dollari eest odavaks, siis konkurentsi kasvades peavad kliendid seda kalliks,? lisas Tammiste. ?Nii töötavad paljud kas nullkasumiga või teenivad kahjumit.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Logistikakontserni EXEL esindaja Eestis Balti Logistika OÜ tegevjuht Vallo Arumäe ütles, et dollari nõrgenemine on avaldanud tema juhitud firmale väheolulist mõju. Lisaks leidis Arumäe, et dollari positiivne või negatiivne mõju ekspedeerijale sõltub eelkõige sellest, millises valuutas on vedaja ostuhind ja millises teenuse ostja müügihind. ?Kui vedaja ostuhind on dollarites ja müügihind samas valuutas, siis on mõju olnud pigem negatiivne, kuna marginaalid on kursi languse tõttu kahanenud. Kui vedaja ostuhind on dollarites ja müügihind eurodes, siis on mõju vastupidiselt positiivne,? selgitas Arumäe.
Lisaks võib Arumäe arvates eeldada, et dollari nõrgenemine on kaasa toonud suurema huvi kauplemisel riikidega, kus kaupasid ostetakse dollarites ehk tavaliselt väljaspool Euroopat.
?Kuivõrd Balti Logistika pakub transporditeenuseid muu hulgas ka Kaug-Idast ja Põhja-Ameerikast, siis on see avaldanud positiivset mõju kaubavahetusele kaugemate riikidega,? lisas Arumäe.
Mereekspedeerija CF&S Agentide ASi tegevjuhi Ants Ratase sõnul pole Eesti probleemiks mitte dollari langus, vaid Eesti krooni/euro kallinemine. Eesti kulud on dollarites kauplevate riikide jaoks suurenenud ja Eestist teenuseid osta on nüüd kallim.
?Samas on näiteks veol Hiinast Moskvasse Eesti kulude osa marginaalne ja kogu transpordiketi maksumus Eesti kulude suurenemisest oluliselt ei muutu. Laevandusäri käib dollarites, Vene autovedajad arveldavad dollarites, Vene raudteetariifid antakse dollarites jne,? selgitas Ratas. ?Üldiselt on tegemist avatud turuga ja see tähendab, et kui Eesti firmad, autovedajad, sadamad, raudtee oma hindu võrreldes Läti ja Vene konkurentidega ei alanda, võivad kaubad sinna suunduda.?
Kuna ekspediitorfirma müüb teenuseid edasi samas valuutas, milles ise allhankijatelt sisse ostab, siis Ratase sõnul neil erilist valuutariski pole ja tegelikult mõõduka kasumimarginaali tõttu ei oleks see ka võimalik. ?Meie ainuke risk on see, et kaubad võivad üldise Eesti kulude kallinemise tõttu konkureerivatesse transiitriikidesse suunduda,? lisas ta.
Lennuekspedeerimisfirma Air Cargo Estonia müügijuhi Merle Lichtfeldti andmeil saab dollari madala kursi mõju kõige otsesemalt hinnata ehk ainult lennuvedude osas, kuna dollarites toimub arveldamine mitme lennukompanii puhul Eestist väljasaatmisel ning impordi osas Aasia ja USA piirkondadega. ?Dollari madal kurss võiks Eesti importija jaoks olla positiivne, sest transpordihinnad on hetkel nimetatud piirkondadest tunduvalt soodsamad. Samas ei tähelda suurt kasvu neist piirkondadest imporditava kauba osas madala hinna tõttu,? lisas Lichtfeldt.
Ameerika baasiga kullerifirma UPS tööd aga dollari nõrgenemine muutnud ei ole. ?Hinnakirjad on kroonides ning klientide jaoks on hinnad endised ning töö käib tavaliselt,? lisas UPS Eesti turundusjuht Roman Lossman.