- OMX Baltic−0,21%295,53
- OMX Riga0,63%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,52
- OMX Vilnius0,02%1 202,01
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,27%9 111,49
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic−0,21%295,53
- OMX Riga0,63%907,12
- OMX Tallinn−0,22%2 036,52
- OMX Vilnius0,02%1 202,01
- S&P 500−0,3%6 370,86
- DOW 30−0,46%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,27%9 111,49
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Detailplaneeringute koostamisest
Artiklis "Bürokraatia pidurdab ehitamist" on esitatud Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (SAPA) kohta valeinfot. Mõistet detailplaneeringu lähteülesanne ei esine üheski seaduses, seega ei ole ka seaduslikke tähtaegu. Mõiste on Tallinna ehitusmääruses, kus selle koostamiseks SAPA-le on aega antud üks kuu. Peale seda läheb lähteülesanne kooskõlastusringile ja see võtab aega 2-3 kuud.
2001. a on detailplaneeringute taotluste arv kasvanud pidevalt koos majanduskasvuga, kuid täiendavalt tööjõudu nende menetlemiseks ei ole eraldatud. Nii on tähtajast kinnipidamine ülimalt probleemne ja lähteülesande koostamine võib kesta kuni 2 või 3 kuud. Lähteülesanne on oluline dokument, kuna just seal tuleb esitada kõik nõuded, et saaks hinnata kavandatava ruumimuudatuse mõju ümbruskonnale. Seetõttu on tõhustatud lähteülesandeid sisulisest küljest, esitatud on nõudeid ulatusliku linnaehitusliku analüüsi ja paiga funktsionaalsete seoste kohta detailplaneeringu eskiisstaadiumis.
Peab tõdema, et topeltfunktsioonid linnaosavalitsustel ja keskametitel põhjustavad kõige suurema ajakulu lähteülesannete menetlemisel. See on olnud abiks vigade vältimisel, kuid vahel on kohalikud huvid vastuolus ülelinnaliste huvidega ja paberid võivad seetõttu takerduda tükiks ajaks. Probleem on olnud ka halduskogude kvoorumi kokkusaamine.
Kui taotlus sisaldab ettepanekut üldisema planeeringu muutmiseks, ei asuta kohe lähteülesannet koostama, vaid kujundatakse SAPA seisukoht koos teiste ametite ja linnaosavalitsustega ja planeeringut võidakse ka mitte algatada.
1.juunil jõustus uus Tallinna ehitusmäärus, mis lühendab ka planeeringute menetlemist ja paljudel juhtudel pole enam planeeringu vajadust. Põhiline muudatus on, et detailplaneeringute koostamise kohustus ja detailplaneeringute avalikustamise nõuded on senisest enam diferentseeritud. Üksikelamu, suvila, aiamaja ja teiste väikehoonete aga samuti ka olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 suuruse laienduse aluseks ei pea enam olema detailplaneering.
Kui tegemist ei ole kaitsealuse või miljööväärtusliku alaga, võib detailplaneeringuta laiendada tööstushoonet ja projekteerida selle kõrvalhooneid, püstitada hoonestuse vahele jäävale krundile üksik- või korterelamu, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pind järgib olemasolevate hoonete näitajaid ja projekteerimistingimused on kooskõlastatud naaberkinnistute omanikega.
Detailplaneeringu menetlemise ja avalikustamise nõuded sõltuvad sellest, kas tegemist on üldplaneeringu alusel koostatava detailplaneeringuga või üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Viimase koostamise rahastamist ei saa enam delegeerida eraõiguslikule isikule, samuti määrab ainult neile enne detailplaneeringu avalikustamist maavanem teiste kooskõlastuste vajaduse. Maavanema luba on vaja ka üldplaneeringu muudatuste kehtestamiseks. Halduskogudega detailplaneeringu kooskõlastamise korraldab linnaosavanem.
Üldplaneeringut muutvate, avalikustamisel vaidlustatud, miljööväärtusliku ala moodustamise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamise ainupädevus on volikogul. Ülejäänud kehtestab linnavalitsus, see aitab säästa aega.
Autor: Arvo Rikkinen
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele