1995. aastal otsustas Eesti riik lennufirma privatiseerida ning müüki pandi 66 protsenti aktsiaid. Erastamiskonkursi võitis Taani lennukompanii Maersk Air koostöös Eesti investeerimisfirmaga AS Cresco, mille tulemusena Eesti riigi omandusse jäi 34, Balti Cresco Investeerimisgrupile 17 ning Maersk Airile 49 aktsiatest.
Praegu lendab Estonian Air kolme Boeing 737-500 ja ühe Fokker 50 lennukiga üheksasse sihtkohta. Need on Stockholm, Kopenhaagen, London, Hamburg, Kiiev, Moskva, Vilnius, Frankfurt ja Pariis. Koostöös SASiga lendab Estonian Air Amsterdami, Brüsselisse ja Oslosse ning koostöös AirBalticuga Riiga.
Jaanuarist märtsini 2003 lendas Estonian Airi liinilendudel 70 760 reisijat, see on 21 enam kui aasta varem. Märtsis lendas neist 26 083 inimest, neist omakorda 92 inimest lendas 30. märtsil 2003 esimesel Tallinna ? Pariisi liinil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hiljuti rakendas Estonian Air mõnel liinil uut, ühe suuna hindadel põhinevat hinnastruktuuri. Uut hinnastruktuuri iseloomustavad madalalt tasemelt algavad ühe suuna põhised hinnad ilma traditsiooniliste etteostu, ?pühapäevareegli? jms piiranguteta. Mida varem teha ostuotsus, seda odavamalt on võimalik pilet kätte saada. Kui odavaima hinnatasemega piletid on müüdud, tuleb järgmistel ostjatel rohkem raha välja käia.
Näiteks mai lõpust alustas Estonian Air uue hinnastruktuuri järgi piletite müüki lendudeks Tallinnast Stockholmi ja Stockholmist Tallinna. Odavaimad piletid maksavad 1100 krooni üks suund, järgmised hinnatasemed on 1300, 1500, 1750 ja 1950 eesti krooni üks suund. Hindadele lisanduvad lennujaamamaksud. Uue hinnastruktuuri varasemal rakendamisel Moskva ja Hamburgi liinil kasvas oluliselt reisijate arv ja lennukite keskmine täituvus.
Autor: ÄP