• OMX Baltic−0,03269,21
  • OMX Riga2,87942,11
  • OMX Tallinn−0,021 752,64
  • OMX Vilnius0,14990,59
  • S&P 5000,645 667,2
  • DOW 301,8540 954,48
  • Nasdaq 0,218 509,34
  • FTSE 100−0,198 149,49
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,49
  • OMX Baltic−0,03269,21
  • OMX Riga2,87942,11
  • OMX Tallinn−0,021 752,64
  • OMX Vilnius0,14990,59
  • S&P 5000,645 667,2
  • DOW 301,8540 954,48
  • Nasdaq 0,218 509,34
  • FTSE 100−0,198 149,49
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,49
  • 10.06.03, 01:00

Eesti produtseerib liiga palju sotsiaalteadlasi

Ajakirjanduses on palju räägitud kõrgkoolide ja üliõpilaste suurest arvust. Vähem on jutuks olnud üliõpilaste jaotuvus õppevaldkonniti. Tööturul on töö leidmise võimalused erinevate õppekavade järgi õppinutel erinevad. Valdkondades, kus on vähem lõpetanuid, on üldiselt töö leidmise võimalused soodsamad kui aladel, kus lõpetanute arv on suur. Muidugi ei ole see kirjapandud põhimõte ainumäärav.
Kõrgharidus jaotub haridusastmeti kutsekõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppeks. Kutsekõrgharidus- ja diplomiõpe tulevikus kaovad ning nende asemele tuleb kasutusele rakenduskõrgharidusõppe mõiste. Haridusastmete sees on jaotuvus õppevaldkonniti järgmine:
haridus;humanitaaria ja kunstid;loodus- ja täppisteadused;sotsiaalteadused, ärindus ja õigus;teenindus;tehnika, tootmine ja ehitus;tervishoid ja heaolu.
Valdkonnad omakorda jaotuvad õppekavadeks. Kasutatakse ka alavaldkonna mõistet, mis valdkonna sees ühendab teatud gruppi õppekavasid.
Järgnevalt lähemalt kahest laiemat kandepinda omavast valdkonnast. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppekavade järgi õppis 1. oktoobri 2001. a seisuga 11,7 üliõpilastest ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppekavade järgi 38,2.
Esimeses valdkonnas on õpe vähestes õppeasutustes ja Eesti oludes on selle valdkonna lõpetanute järele suur nõudmine. Paljud üliõpilased värvatakse firmade poolt tööle juba enne lõpetamist. Mõned katkestavad seetõttu õpingud ja ei jõuagi kõrghariduse diplomini. Osa neist jätkab hiljem õpinguid ja saab ka vastava lõpudokumendi.
Riikide võrdlusandmed näitavad, et 1999./2000. õ-a moodustasid Eestis tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud 12,8 lõpetanute koguarvust, jäädes Euroopa riikide vastava näitaja pingereas väiksema osakaaluga poolde. Riigiti on tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanute osakaalu hajuvus väga suur ja otsustamiseks, missuguse riigi tase seada meile eeskujuks, on vaja täiendavat infot lõpetanute käekägu kohta tööturul.
Sakslaste uurimustest selgub, et nad tunnevad muret tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna populaarsuse kahanemise pärast noorte seas ja sellega kaasneva valdkonna üliõpilaste arvu languse pärast. Mais Soomes ühel seminaril kuulsin aga seisukohta, et Soomes on tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna üliõpilaste arvu osakaal liiga suur. Millel see seisukoht põhines, jäi paraku selgusetuks. Täpset vastust uuringuteta ei ole võimalik anda, kuid võib eeldada, et tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetajate vajalik osakaal Eestis peaks olema praegusest suurem, et rahuldada tööturu vajadused.
Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda kuuluvate õppekavade järgi toimub õpe paljudes õppeasutustes ja need õppekavad on väga populaarsed. Enamik erakõrgkoole tegutseb just selles valdkonnas.
Erinevused riigiti on selle valdkonna lõpetanute osakaalus üle kahe korra ja Eesti asub selle näitaja alusel Bulgaaria järel teisel positsioonil. Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek nõudis palju uusi majandusala inimesi, käsumajanduselt õigusriigile üleminek tõi kaasa nõudluse kasvu õigusalase ettevalmistusega inimeste järele.
Tänaseks on vaadeldavas valdkonnas juhtpositsioonidel suhteliselt noored inimesed ja nende pensionile siirdumine toimub paljude aastate pärast. Uute töökohtade juurdetulek on viimastel aastatel pidurdunud või hoopiski taandunud. Sobivatest töökohtadest osa täidetakse teistes valdkondades hariduse omandanute poolt.
On piisavalt näiteid, kus tehnika, tootmise või ehituse ala inimene siirdub tööle, kus peaks olema majandusalane haridus. Vastupidised näited peaaegu puuduvad ja need protsessid omakorda aitavad kaasa turu küllastumisele sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas hariduse omandanutega. Lähiaastail on ses valdkonnas oodata lõpetanute arvu jätkuvat kasvu, sest vastuvõetute arvu kasvu tõttu on suurenenud selles valdkonnas õppivate üliõpilaste arv. Statistika kinnitab, et siin on õppest väljalangevus oluliselt väiksem kui tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.
Tööturu küllastumine sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas kõrghariduse omandanutega toob kaasa:
konkurentsi tugevnemise töökohtade täitmisel;kasvab kõrgharidusega inimeste arv, kes töötavad kutse- või üldharidust nõudvatel töökohtadel;suureneb töötute arv;kasvavad sotsiaalsed pinged.
Mida peaks riik ette võtma? Tänases õigusruumis on riigi sekkumisvõimalused väikesed. Riik saab ja mõjutab üliõpilaste arvu õppevaldkonniti riikliku koolitustellimuse kaudu. Paraku moodustab riigieelarvelistel kohtadel õppijate arv kõigest 52,6 üliõpilaste koguarvust.
Riik saab protsesse suunata ka kutsenõustamise ehk moodsamas keeles karjäärinõustamise kaudu. Paraku puuduvad selleks nõustamiseks ülevaated töökohtade arvu senisest muutumisest ja eelseisva perioodi prognoosidest. Paljudes Lääne-Euroopa riikides koostatakse selliseid analüüse ja prognoose ning need on kättesaadavad nii noortele kui ka ümberõpet vajavatele täiskasvanutele.
Jätkates kõrghariduslike õppekavade seniste vastuvõtuproportsioonidega, on Eestis tulevikus veelgi rohkem pingeid nii tööandjate kui ka hariduse omandanute hulgas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.06.24, 16:26
Küsitlus: keskpangad plaanivad kulla osturallile hoogu juurde anda
Aina rohkem on keskpanku, kes plaanivad järgmise aasta jooksul oma kullareserve suurendada. Samuti ootavad keskpangad, et ka teised keskpangad ostavad rohkem kulda, selgub värskest iga-aastasest Maailma Kullanõukogu (WGC) küsitlusest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele