Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti produtseerib liiga palju sotsiaalteadlasi

    Ajakirjanduses on palju räägitud kõrgkoolide ja üliõpilaste suurest arvust. Vähem on jutuks olnud üliõpilaste jaotuvus õppevaldkonniti. Tööturul on töö leidmise võimalused erinevate õppekavade järgi õppinutel erinevad. Valdkondades, kus on vähem lõpetanuid, on üldiselt töö leidmise võimalused soodsamad kui aladel, kus lõpetanute arv on suur. Muidugi ei ole see kirjapandud põhimõte ainumäärav.
    Kõrgharidus jaotub haridusastmeti kutsekõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppeks. Kutsekõrgharidus- ja diplomiõpe tulevikus kaovad ning nende asemele tuleb kasutusele rakenduskõrgharidusõppe mõiste. Haridusastmete sees on jaotuvus õppevaldkonniti järgmine:
    haridus;humanitaaria ja kunstid;loodus- ja täppisteadused;sotsiaalteadused, ärindus ja õigus;teenindus;tehnika, tootmine ja ehitus;tervishoid ja heaolu.
    Valdkonnad omakorda jaotuvad õppekavadeks. Kasutatakse ka alavaldkonna mõistet, mis valdkonna sees ühendab teatud gruppi õppekavasid.
    Järgnevalt lähemalt kahest laiemat kandepinda omavast valdkonnast. Tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppekavade järgi õppis 1. oktoobri 2001. a seisuga 11,7 üliõpilastest ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppekavade järgi 38,2.
    Esimeses valdkonnas on õpe vähestes õppeasutustes ja Eesti oludes on selle valdkonna lõpetanute järele suur nõudmine. Paljud üliõpilased värvatakse firmade poolt tööle juba enne lõpetamist. Mõned katkestavad seetõttu õpingud ja ei jõuagi kõrghariduse diplomini. Osa neist jätkab hiljem õpinguid ja saab ka vastava lõpudokumendi.
    Riikide võrdlusandmed näitavad, et 1999./2000. õ-a moodustasid Eestis tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud 12,8 lõpetanute koguarvust, jäädes Euroopa riikide vastava näitaja pingereas väiksema osakaaluga poolde. Riigiti on tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanute osakaalu hajuvus väga suur ja otsustamiseks, missuguse riigi tase seada meile eeskujuks, on vaja täiendavat infot lõpetanute käekägu kohta tööturul.
    Sakslaste uurimustest selgub, et nad tunnevad muret tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna populaarsuse kahanemise pärast noorte seas ja sellega kaasneva valdkonna üliõpilaste arvu languse pärast. Mais Soomes ühel seminaril kuulsin aga seisukohta, et Soomes on tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna üliõpilaste arvu osakaal liiga suur. Millel see seisukoht põhines, jäi paraku selgusetuks. Täpset vastust uuringuteta ei ole võimalik anda, kuid võib eeldada, et tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetajate vajalik osakaal Eestis peaks olema praegusest suurem, et rahuldada tööturu vajadused.
    Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonda kuuluvate õppekavade järgi toimub õpe paljudes õppeasutustes ja need õppekavad on väga populaarsed. Enamik erakõrgkoole tegutseb just selles valdkonnas.
    Erinevused riigiti on selle valdkonna lõpetanute osakaalus üle kahe korra ja Eesti asub selle näitaja alusel Bulgaaria järel teisel positsioonil. Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek nõudis palju uusi majandusala inimesi, käsumajanduselt õigusriigile üleminek tõi kaasa nõudluse kasvu õigusalase ettevalmistusega inimeste järele.
    Tänaseks on vaadeldavas valdkonnas juhtpositsioonidel suhteliselt noored inimesed ja nende pensionile siirdumine toimub paljude aastate pärast. Uute töökohtade juurdetulek on viimastel aastatel pidurdunud või hoopiski taandunud. Sobivatest töökohtadest osa täidetakse teistes valdkondades hariduse omandanute poolt.
    On piisavalt näiteid, kus tehnika, tootmise või ehituse ala inimene siirdub tööle, kus peaks olema majandusalane haridus. Vastupidised näited peaaegu puuduvad ja need protsessid omakorda aitavad kaasa turu küllastumisele sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas hariduse omandanutega. Lähiaastail on ses valdkonnas oodata lõpetanute arvu jätkuvat kasvu, sest vastuvõetute arvu kasvu tõttu on suurenenud selles valdkonnas õppivate üliõpilaste arv. Statistika kinnitab, et siin on õppest väljalangevus oluliselt väiksem kui tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.
    Tööturu küllastumine sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas kõrghariduse omandanutega toob kaasa:
    konkurentsi tugevnemise töökohtade täitmisel;kasvab kõrgharidusega inimeste arv, kes töötavad kutse- või üldharidust nõudvatel töökohtadel;suureneb töötute arv;kasvavad sotsiaalsed pinged.
    Mida peaks riik ette võtma? Tänases õigusruumis on riigi sekkumisvõimalused väikesed. Riik saab ja mõjutab üliõpilaste arvu õppevaldkonniti riikliku koolitustellimuse kaudu. Paraku moodustab riigieelarvelistel kohtadel õppijate arv kõigest 52,6 üliõpilaste koguarvust.
    Riik saab protsesse suunata ka kutsenõustamise ehk moodsamas keeles karjäärinõustamise kaudu. Paraku puuduvad selleks nõustamiseks ülevaated töökohtade arvu senisest muutumisest ja eelseisva perioodi prognoosidest. Paljudes Lääne-Euroopa riikides koostatakse selliseid analüüse ja prognoose ning need on kättesaadavad nii noortele kui ka ümberõpet vajavatele täiskasvanutele.
    Jätkates kõrghariduslike õppekavade seniste vastuvõtuproportsioonidega, on Eestis tulevikus veelgi rohkem pingeid nii tööandjate kui ka hariduse omandanute hulgas.
  • Hetkel kuum
Pankrotihaldur Jardini närtsimisest: tohutu peavalu
Nordeconi rahalehm müüdi haudvaikuses
Tuntud firmamatja pääses ärikeelust

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Buum uinutas: Võrumaa parimal on käsil ajaloo halvim aasta Võrumaa TOPis 115 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
SEB personalidirektor õpetab, kuidas palka juurde küsida
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Liis Elmik: oleme kõike vähem ostnud peale ravimite
Selle aasta kümne kuuga eestlased ostnud vähem kõiki kaupu peale ravimite ja peale detsembri ostupidu tuleb ilmselt mitu kuud vaikust, leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Selle aasta kümne kuuga eestlased ostnud vähem kõiki kaupu peale ravimite ja peale detsembri ostupidu tuleb ilmselt mitu kuud vaikust, leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Wall Street kõikus tulevaste intressikärbete udupeenes lootuses
Wall Streeti suured indeksid sulgusid kolmapäeval erisuunaliselt: S&P 500 langes pisut -0,09%, Dow 30 tõusis veidi +0,04% ning Nasdaq taandus -0,16%. Põhjus oli selles, et Föderaalreservi tippametnik ainult vihjas, nagu oleks keskpank intressimäärade tõusuga ühel pool ning avab ukse võimalikule intressikärpele.
Wall Streeti suured indeksid sulgusid kolmapäeval erisuunaliselt: S&P 500 langes pisut -0,09%, Dow 30 tõusis veidi +0,04% ning Nasdaq taandus -0,16%. Põhjus oli selles, et Föderaalreservi tippametnik ainult vihjas, nagu oleks keskpank intressimäärade tõusuga ühel pool ning avab ukse võimalikule intressikärpele.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Juustukuningate lugu: äri võimalikkusest naise ja emaga
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Tipptegija näpunäited: parimad on need juhid, kes oskavad lugusid rääkida
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kinnisvaragasell kasvab "sõbralikult": taunime kahanemist
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kõige rohelisem ettevõte: „Viis aastat kestnud pingutused olid väärt seda“
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Võrklaev nihutab autode aastamaksu uuematelt autodelt vanematele
Automaksu viimase versiooni järgi peavad aastamaksu hakkama maksma ka vanemad sõidukid, uuematel see mõnevõrra väheneb.
Automaksu viimase versiooni järgi peavad aastamaksu hakkama maksma ka vanemad sõidukid, uuematel see mõnevõrra väheneb.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Viis aastat ikaldust: Ossinovski arendust saadavad hädad, millest koduostjatele ei räägita
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
OECD kuulutab Eestile järgmisel aastal kehvemat käekäiku kui teised
Eesti majanduskasv jääb järgmisel aastal kiduraks, sest tööturg võtab suuna halvemuse poole, hoiatab OECD.
Eesti majanduskasv jääb järgmisel aastal kiduraks, sest tööturg võtab suuna halvemuse poole, hoiatab OECD.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Digirevolutsioon kaubavedudes: täielik paberivabadus saabub kolme aasta pärast
Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Euroopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem.
Eesti juhitava üle-Euroopalise digitaalse kaubaveoplatvormi eFTI4EU loomine on hoogsalt käivitunud ning võimalus vedada üle-Euroopa paberivabalt mistahes kaupa, mistahes transpordiga, peab olema loodud aastaks 2026. Samaks ajaks peab olema lõplikult valmis ka üle-Euroopaline digitaalse allkirjastamise süsteem.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: Infortari aktsionär Aivar Sõerd hindab prospekti
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kuuleb intervjuusid ja arvamusi Infortari prospekti, jaekaubanduse käekäigu ning palgaläbirääkimiste teemadel.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kuuleb intervjuusid ja arvamusi Infortari prospekti, jaekaubanduse käekäigu ning palgaläbirääkimiste teemadel.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.