- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,17%6 381,6
- DOW 300,02%44 641,01
- Nasdaq 0,38%21 179,4
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,17%6 381,6
- DOW 300,02%44 641,01
- Nasdaq 0,38%21 179,4
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piiril segadus toidukaupadega
Valitsuse määrusega, mis kehtestas 25. maist Eestisse toiduainete riiki lubamisel karmid piirangud, astus Eesti suure sammu EList ette. Ühenduse liikmesmaadesse on nimelt lubatud üle piiri erinevalt Eestist, kuigi piirangutega, tuua loomset päritolu toiduaineid, näiteks vorsti või jogurtit. Ülejäänutele, nt jahust valmistatud toiduainetele, piirangud ei kehti.
Eestisse ei tohi 25. maist tavakodanik oma pagasis enam tuua grammigi loomset päritolu toitu. Muid toiduaineid on lubatud kaasa tuua kuni üks kilo. Kuni valitsuse määruseni nr 153 kehtis meil 10 kg piirang. Uus karm määrus on väidetavalt ellu kutsutud meie kõigi tervise huvides, suu- ja sõrataudi jt nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning Eesti seadusandluse harmoniseerimiseks ELiga. Tavakodaniku pahameelepuhangu, kelle pagasist süütuid toiduaineid leitakse, saavad enda kaela tavalised tolliametnikud. Ehkki toll ei ole nimetatud määruse kehtestamisega kuidagi seotud.
Konsulteerides eile päeval tolliametiga selgus, et toll peab valitsuse lihtsalt ja ühemõtteliselt sõnastatud määrust just nii tõlgendama, nagu kirjas. See tähendab, et inimesed, kes tulevad piiri ületama, kotis tops jogurtit või vorstivõileivad, peavad need sekelduste vältimiseks enne piiriületust ära sööma.
Tolliamet ei soostunud kommenteerima, ka ta peab hakkama kandma ka hoolt suuremate prügikastide paigaldamise eest piiriületuspunktidesse. Eriti ida poolt saabujatele, kes soovivad kokkuhoidlikumalt läbi ajada, võib piirang tulla ebameeldiva üllatusena.
Ühemõtteliselt sai eile määrusest aru ka põllumajandusministeeriumile alluva veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse direktor Vladimir Razumovski. Ometi väitsid mitmed põllumajandusministeeriumi ametnikud eile, et määrust tõlgendatakse valesti ja et toitu võib sisse vedada ikka kuni 10 kilogrammi. Valitsuse määrus ja põllumajandusministri määrus on nimelt teineteisega vastuolus.
?Määruse sõnastus ei ole just kõige õnnestunum,? möönis põllumajandusministeeriumi toidujärelevalve büroo juhataja Martin Minjajev.
Kuigi ministeeriumi ametnikud väidavad, et määrusest saadakse lihtsalt valesti aru, on samale ministeeriumile alluv veterinaar- ja toiduamet teinud ettepaneku määrust muuta. Razumovski rääkis, et nemad tegid ettepaneku: 1 kg toidu sisseveo piirang rakenduks nendele riikidele, kes ei kuulu ELi ega kavatse ka liiduga ühineda. Muidu jääks jõusse, et lubatud on kuni kilo loomset toitu ja kuni 10 kg ülejäänut.
Razumovski lisas, et muidugi ei keelata inimestel praegu loomseid toiduaineid sisse toomast kasvõi 20 kg inimese kohta. Siis peavad aga toiduga kaasnema ohutustõendid, sertifikaadid jms. Kauplusest ostetavale toidukraamile neid teatavasti kaasa ei anta.
Toll kontrollib piiril vaid pisteliselt reisijaid, märkis toiduainete kohta tolliameti pressiesindaja Aivar Pau. Ta lisas, et piiriületajatesse suhtutakse mõistvalt, suurt sekeldust inimesele, kes kohukese kotti unustanud, ei järgne.
?Praeguse seisuga oleks reisijatele parim soovitus enne piirile saabumist kõht tühi hoida, et enne tollikontrolli kõik üle piirnormi jääv või keelatu lihtsalt ära süüa,? märkis Pau.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele