- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,9%41 020,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,9%41 020,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edukas jäätisetootja kipub börsi asemel Lääne turule
Eelmisel aastal teenis jäätisetootja 200miljonilise käibe juures 13,4 miljonit krooni kasumit. Tänavu esimese viie kuuga ollakse jäätisemüügis eelmisest aastast 1,8 protsendi võrra maas, kuid suve pole ju peaaegu olnudki. Muude kaubagruppide käive on aga tublisti kasvanud. ?Jäätisetootjate kuldreegel on, et kui suvel on 30 päikselist päeva, ollakse omadega mäel,? räägib ASi Balbiino juhataja Riho Niils. ?Tänavu on aga päikest olnud viiel päeval. Nii et tulemused pole praegu sugugi pahad.?
Niils võrdleb jäätisetööstust õlletööstusega, kus samuti soojad ilmad läbimüügile kõvasti kaasa aitavad. Nii et põhimõtteliselt võiks Balbiino börsinimekirjas Saku Õlletehase kõrval figureerida küll. Sellist plaani aga peetud pole.
?Ei oskagi põhjendada, miks. Aga eks see peaks olema kogu kontserni, mitte ettevõtte otsus,? mõtiskleb Niils. Balbiino omanik on NG Investeeringud, gruppi kuuluvad veel Liviko, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara, Eesti Raudtee ja Rocca al Mare Kaubanduskeskus. ?Börsi hiilgeajad on möödas ka,? lisab Niils.
Balbiinot tuntakse jäätisetootjana. Vähem teatakse, et ligi poole ettevõtte portfellist moodustavad teised tooted. Härmavilja kaubamärgiga külmutatud puu- ja köögiviljad on Eestis turuliidrid, friikartulid jagavad esikohta. Niils tunnistab, et kuigi jäätis on primaarne ja kõige rohkem kasu toov ettevõtmine, püüab ettevõte tarbijale teadvustada, et Balbiino tähendab siiski enamat kui külmutatud maiust. Väga korralikult ollakse arendamas logistikapoolt, mis on olnud firma trumbiks läbi aastate. Täna ollaksegi avamas uut logistikakeskust, mis tagab kiirema ja kvaliteetsema töö. ?Oma uue logistikakeskusega oleme Baltimaades esirinnas. Siin saab olema 5200 euroaluse kohta, mis on meie jaoks praegu ja lähitulevikus piisav,? selgitab Niils.
Investeeringu kogumaht koos uue tarkvara ja laosüsteemiga on ligi 65 miljonit krooni, mis peaks ennast tasa teenima seitsme aastaga.
Tänavused head tulemused on Balbiino jaoks enam kui vaid numbrid ? mullusega võrdne jäätisemüük näitab tegelikult, et ollakse konkurentidelt turgu võitmas. Sest Eesti jäätiseturu kogukäive on sellel suvel kahanenud. Suurimaks konkurendiks on endiselt Tallinna Külmhoone, kuid Balbiino hingab kuklasse. Niilsi hinnangul on külmhoonel kuni 50 protsenti Eesti turust, Balbiinol umbes seitse protsenti vähem.
?Kui me oleksime turul esindatud võrdsetel alustel, oleksime võrdsed,? kinnitab ta. Juba aastaid on Balbiinole probleemiks konkurendi ainuõiguslepingud mitmes jaekaubandusketis. Niilsi hinnangul jääb neile seetõttu kättesaamatuks isegi kuni veerand turust. Konkurendi kinnipüüdmine ei ole Balbiino jaoks muutnud siiski kinnisideeks.
?Pime hasart on vale, nii võib kõrvale jääda kaine mõistus ja loov mõtlemine,? arutleb Niils. ?Kindlasti ei ole meie eesmärk kellelegi ära teha. Püüame ellu viia oma arengustrateegiat ja kui see osutub õigeks, küllap hakkavad siis ka muutused tulema.?
Strateegia näeb ette suuremat laienemist Eestist välja, sest ? mis seal salata ? koduturg nõuab hetkel rohkem investeeringuid kui välismaine. Balbiino on Baltimaade jäätisetootjatest suurim eksportija, omades Lätis 10protsendilist turuosa ja ka Leedu turule söödi end mullu edukalt sisse. Partnerid on olemas ning läbirääkimised käivad jäätiste Lääne-Euroopasse eksportimiseks. Mõeldakse ka põhjatule Vene turule.
Eesti turg viskleb Niilsi sõnul praegu rahutult ning tootjate vahel käib klientuuri pärast tihe rebimine. Sellest tuleneb ka väga hea tootearendus ? kui Soomes on ühe brändi eluiga 10?20 aastat, siis Eestis on see kordades lühem. Kõigist poppidest uutest jäätistest hoolimata armastab eestlane aga vana head nostalgilist vahvlitopsi, mida tuntakse vaid endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ainulaadne toode nagu kohukegi.
Hetkel kuum
Tõnis Oja, Äripäev
Üsna tõenäoline peatne Eesti liitumine Euroopa Liiduga on tekitanud välisinvestorite hulgas kohaliku aktsiaturu vastu küllaltki elavat huvi. Mida aga pole, on sobivad aktsiad.
AS Balbiino oleks börsiettevõttena suhteliselt väike firma. Ligikaudse hinnangu järgi võiks ettevõtte turuväärtus olla 120 miljonit krooni, mis on veidi väiksem kui ASi Viisnurk turuväärtus. Klementiga võrreldes võiks aga Balbiino turuväärtus olla kaks korda suurem.
Väikeinvestorile võiks Balbiino olla küllaltki hea investeering. Ettevõtte majandustulemused on aasta-aastalt paranenud, ettevõttel on selge tulevikunägemus. Ehkki põhitoote, jäätise müügiedu sõltub tugevasti ilmast, tegeleb firma ka külmutatud toiduainete tootmisega. Ja ega jäätis pole tänapäeval enam pelgalt hooajakaup, vaid üha rohkem lihtsalt dessert või magustoit.
Omanikud ei ole aga ettevõtte börsileminekust huvitatud, ehkki nad teavad väga hästi, mida börsil noteerimine endaga kaasa toob. Balbiino omanikule, NG Investeeringutele kuuluv Tallinna Kaubamaja on noteeritud Tallinna börsi investornimekirjas.
Tõsi, börsil noteerituna tabaks Balbiino aktsiat suure tõenäosusega teiste aktsiate saatus ? madal likviidsus. See ei ole aga ainult Eesti ettevõtete häda. Madal likviidsus iseloomustab enamikku väikeriikide börse. Peale Nokia aktsia on enamik Helsingi börsil noteeritud ettevõtete aktsiatest samuti suhteliselt madala likviidsusega. Aga ühel heal päeval võivad nad muutuda ülevõtmisobjektiks, nagu juhtus näiteks soomlaste Instrumentaariumiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele