Hinde paneb rahvas

Äripäeva arvates on ükskõik, kui palju inimesi osaleb rahvahääletusel, mis otsustab Eesti ühinemise Euroopa Liiduga (ÄP juhtkiri 27.06.). Sel lihtsal põhjusel, et rahvahääletus osutub Eestis toimunuks ka siis, kui sel osaleb alla poole kodanikest.

Ma leian, et selline mõtteviis on pikemas perspektiivis ohtlik. Näiteks Maltal osales rahvahääletusel 91 (!) kodanikest. Neist üle 53 hääletas liitumise poolt. Ometi tuli kaotajaks jäänud Tööpartei esimees pärast rahvahääletust välja väitega, et kuna euroliidule ütles ?jah? vähem kui pool kõigist hääleõiguslikest kodanikest, siis ei tähenda rahvahääletuse tulemus midagi!

Kujutage näiteks, et Eestis tuleb 14. septembril hääletama ainult 40 kodanikest ning 60 neist hääletab liitumise poolt. Pärast seda hakkavad kõik eurovastased pisiparteid nõudma igal aastal uut rahvahääletust EList väljaastumiseks. Just seepärast tuleb kogu rahvale nii olulise otsuse tegemisse kaasata nii palju inimesi kui võimalik. Olulistele otsustele kulutatud raha ei ole maha visatud ? vastasel juhul võime ühel heal päeval jõuda mõtteni, et ka 20 miljonit krooni maksvad Riigikogu valimised on arutu raha raiskamine ja jätame need parem ära. Demokraatia on siiski vaid näiliselt kulukas ? võimalikult suure osa ühiskonna kaasatus toob pikemas perspektiivis selle raha kuhjaga tagasi. Äripäev naeruvääristas asjatult mitmeid president Arnold Rüütli, peaminister Juhan Partsi ja riigikogu esimehe Ene Ergma ühisavalduses toodud põhjendusi liitumise poolt.

ELi põhiseadusliku leppe eelnõu vähem kui nädalaga eesti keelde pandud tekst on vaid väike näide sellest, kui lugupidavalt suhtub Euroopa meie emakeelde. Tegelikkuses tähendab ELi ametliku keele staatus ka seda, et kõik ELi aktid on olemas eesti keeles. Samuti saab iga inimene tulevikus suhelda ELi institutsioonidega eesti keeles, ehkki seni on suhtlemine Brüsseliga toimunud inglise keeles.

Keeleteadlased kinnitavad, et euro-lõimumine on juba praegu laiendanud eestikeelset oskussõnavara ning lisab väikerahvale enesekindlust, et eesti keeles on võimalik end väljendada kõigil teemadel, k.a sagedasti keeruka sõnavaraga euroteemal. Eesti keel muutub vähetähtsast ääremaa keelest üheks jätkusuutlikuks Euroopa keeleks.

Julgeoleku osas pean Äripäeva toimetusele meelde tuletama, et me ei ela enam aastas 1991 ega 1940. On ajast ja arust mõelda mõiste ?julgeolek? all ainult territoriaalkaitset või relvastust. Julgeoleku alla kuuluvad tänapäeval kogu maailmas ka ühiskondlik stabiilsus, majanduslik julgeolek (nt ligipääs tooraineressurssidele), tugev piirivalve ja tõhus kontroll kuritegeliku maailma üle. Kõiki neid eesmärke aitab liikmestaatus ELis tagada hoopis paremini kui NATO tuumavihmavari. Nii näiteks kohustus EL toetama Eesti piirivalve arengut aastatel 2004?2006 miljardi krooniga. Ning kuritegevusvastases võitluses teevad ELi riigid üha rohkem ja tõhusamat koostööd.

Riigi julgeolek on tegelikkuses suures osas psühholoogiline ? ka tänaval rünnatakse tõenäoliselt väikest kasvu üksikut kodanikku ning mitte suurt ja ühtset seltskonda. ELi liikme staatus teeb ka väikese riigi elu palju turvalisemaks. NATO vihmavari avaneb üldjuhul siis, kui kriis on saabunud, samas kui ELi julgeolekualase tegevuse eesmärk on kriiside ärahoidmine.

President, Riigikogu esimees ja peaminister rõhutasid oma 25. juuni avalduses, et EList väljajäämine tooks endaga kaasa tõsise tagasikäigu majandusarengus ? kuigi mitte majanduses tervikuna, nagu vihjas Äripäev. Eesti majandus kasvab tõepoolest aruka suunamise korral ka edaspidi ilma ELitagi. Ent näiteks majandusanalüütikute värske prognoosi kohaselt on päevselge, et meie majanduskasv ja palkade tõus on ELi kuuludes kiirem kui väljaspool ELi. 17st küsitletud KPMG majandusanalüütikust koguni 16 (!) oli seisukohal, et ELi kuuludes on Eesti majanduskasv tunduvalt kiirem kui väljaspool liitu. Iseloomulik on, et ainsa analüütikuna oli vastupidisel seisukohal eurovastaste poliitikute üks liider Ivar Raig.

Mitte liitudes saab analüütikute hinnangul valusa põntsu meie väliskaubandus, makromajanduslik stabiilsus ning meie majanduse rahvusvaheline usaldusväärsus ja välisinvesteeringute maht. Suurem on tööpuudus ja madalam elatustase.

Äripäev tsiteerib ühest juhtkirjast teise ühel Eesti konverentsil esinenud Tim Congdoni hoiatust, et ELi minek toob Eesti majandusele kaasa stagnatsiooni. Congdon on üks Briti juhtiv eurovastane, kelle arvates peaks Suurbritannia lahkuma EList. Selle taustal on selge, et tema hinnang ei lähtu niivõrd majanduslikest, kuivõrd isiklikest poliitilistest eelistustest. Rääkimata sellest, et Congdoni järeldus põhineb paljuski eeldusel, et EL liigub kindlalt kõikide maksude harmoneerimise teed. Nagu Euroopa Tuleviku Konvendi töö selgelt tõestas, on see eeldus vale! ELis piisab ka tulevikus ühe liikmesriigi ? näiteks Eesti ? vastuseisust, et nurjata mis tahes ühtlustamine otseste maksude valdkonnas.

Lõpetuseks Äripäeva toimetusele, kes peaminister Partsile oma juhtkirjas uljalt ?kahe? pani ? euroväidete vettpidavusele paneb hinde siiski 14. septembril rahvas.

Autor: Henrik Hololei